Doaimmajođiheaddji dearvuođat

Árvideamis máŋgasat SámiSoster searvvi neahttasiidduid lohkkit leat fuomášan, ahte searvi lea ođasmahttán siidduid vássán geasi áigge. Dán áigái lea oalle dábálaš, ahte organisašuvnnat ođasmahttet duollet dálle neahttasiidduidis. Figgamuššan lea dieđus dahkat siidduin ain buoret ja buoret. Muhtimat gohčodit dan ovdáneapmin. Oainnat juos it nu daga, don oaččot oalle álkket bázahallan doaibmi steamppala. Galgá olles áigge doapmat vai bissu áiggi dásis.

Leš mo leš, mii hálidit dahkat iežamet neahttasiidduid ain buorebun juohke láhkai. Dehalaš lea, ahte siidduin vuhtto dábálaš olbmuid juohkebeaivválaš eallin ja ahte olbmo eallima girjáivuohta boahtá oidnošii. Dán oaivila ollašuhttima várás leat miige rahpan neahttasiidduid oktavuhtii blogga, muhtinlágan neahttabeaivegirjji. Min searvi lea demokráhtalaš ja min joavkkus lea máŋggalágan jurdagat ja oaivilat. Daidda mii addit saji. Dan sivas lea lunddolaš, ahte blogga čállimii oassálastet buohkat, geat doibmet searvvis, vurrolagaid. Dieinna lágiin lohkkit ožžot oppalaš gova min searvvi máŋggabealat doaimmain. Dát ortnet čuovvu maiddái dološ sámi vuogi doaibmat ja bargat ovttas joavkun beaivválaš eallimis. Doložis sámi servvodagas oktonas olbmos ii lean moge ovdasajis. Su árvu mihtiduvvui eanetge joavkku lahttun. Bearrašat ja sogat ledje ja leat velge dehalepmosat. Oarjemáilmmis dilli lea fas nuppe gežiid. Doppe oktonas olmmoš ja su dagut adnojuvvojit stuorra árvvus.

Min searvi ii leat virgeoapmahaš. Danin lea vuogas jurddašit nu, ahte min blogga čállinstiila ii leat moge virggálaš, muhto baicce eanet lotkes ja loažža gieđain čállon. Leaikamilliige lea sadji. . Min ulbmilin lea, ahte juohkehaš čállá iežas barggu birra stiillain, mii sutnje heive. Iešguđet čállá iežas barggu hástalusaid, lihkostuvvamiid, váttisvuođaid ja vásihusaid birra. Bloggačálus galggašii boahtit olbmo lahka nu, ahte lohkki sáhttá dego ieš mielastis vásihit blogga čálli bargguid ja su dovdduid. Čállosis galggašii maiddái vuhttot dahkki persovdna, nappo čálli ja su čálus galggašeigga leat vuohkalagaid. Oaivilin lea čállit sámegillii ja suomagillii. Iešguđet čálli mearrida dan, geavahago goappáge giela vai dušše juobbá goappá. Ieš jurddašin čállit goappáge gillii, muhto goittotge nu ahte teavsttat eai leat seammaláganat sánis sátnái. In dasto jorgal gielaid gaskkas.

Iiba dán vuoru eará neahttasiidduin ja bloggas. Lea várra vuogas veháš muitalastit, gii mun lean ja gos lean eret. Lean 53 jahkásaš Deatnogáttis bajásšaddan hálddahusdiehtagiid magisttar. Mus lea eamit ja golbma máná, geat leat juo olles agis. SámiSoster searvvi doaimmajođiheaddjin álggahin vássán geasi álggus. Dan ovdal bargen lagabui 27 jagi Suoma beale sámi álbmotválljen orgána hálddahuslaš jođiheaddjin.

Soapmásat leat jearadan mus, mii nuppástuvvá dahje rievdá go searvái válljejuvvui ođđa doaimmajođiheaddji. Ovdalgo maidige diesa árvalan, hálidan vuolláisárgut dan, ahte SámiSoster searvi lea olahan oalle guhkás. Searvi lea erenoamáš buorre ovdamearka das, man olu viššalis, vitmadis ja gillilis bargguin sáhttá juksat. Searvvi áŋgiruššamat leat fuomášuvvon maiddái olggobealmáilmmis, go leahan searvi ožžon máŋggaid bálkkašumiid. Das mii oažžut giitit erenoamážit searvvi vuođđudeaddji ja ovddeš doaimmajođiheaddji Ristenrauna Magga, guhte bázii mannan giđa ealáhahkii. Son lea huksen SámiSoster searvvis ovttasráđiin searvvi eará olbmuiguin našuvnnalaččat ja juoba riikkaidgaskasaččat dovddus ja árvvusadnojuvvon váikkuheaddji. Nuba, juos govvagiela geavahan, ođđa máđii ii leat mu mielas dárbu njáskat. Máđii lea čielgasit dihkkáduvvon ja dan lea mu buorre čuovvut. Juo dál, moatti mánu bargovásáhusa vuođul sáhtán dadjat, ahte searvvi bálvalusas lea oalle viššalis, čeahpes ja bargui nannosit čatnasan bargoveahka. Maiddái buorre oktasašbargovuoigŋa bargiid gaskkas lea movttiidahttán mu miela.

Nuppe dáfus lea lunddolaš, ahte ođđa bargi buktá fárustis ođđa jurdagiid ja áigumušaid searvvi doaimma ovddideami ektui. Lean smiehtadan muhtin áššiid, maid hálidivččen vuoruhit ja maidda addit eanet saji min doaimmas. Vuosttamužžan boahtá millii doaimma viiddideapmi sámeguovllu olggobeallái. SámiSoster lea riikkaviidosaš searvi, mii geatnegahttá ja hástala searvvi doaibmat oba riikka viidodagas. Jurddašan dákko buohta erenoamážit stuorát gávpotguovlluid dego oaivegávpoga sihke Oulu ja dan lagasguovllu. Maŋimuš veahkadatdieđuid mielde Suoma beale sápmelaččain juo 65 % ássá sámeguovllu olggobealde. Dat lea duohtavuohta, man mii fertet váldit vuhtii go plánet iežamet boahttevuođa doaimmaid. Sávan gávpotguovlluid sámeservviid searvat dáid figgamušaid ollašuhttinbargui. Áinnas lasihivččen ja nannešin ovddežis maiddái oktasašbarggu girkkuin ja fikkašin dan oktavuođas gávdnat ođđa, eanet bissovaš doaibmavugiid. Jurddašan dás eandalitge evaŋgelaš-luteralaš girkku Oulu bismagotti ja sámeguovllu searvegottiid. Girkku ja min searvvi árvvut leat oalle seammasullasaččat, man sivas girku lea mu mielas lunddolaš oktasašbargoguoibmi.

Dehalažžan oainnášin maiddái váldit atnui ođđa doaibmahámiid, mat láhčet midjiide ain buoret vejolašvuođaid doalahit ja ovddidit sámiid buresbirgema ja eallindiliid. Dat čatnasa iešalddes dan guovtti áššái, maid ovddabealde namuhin. SámiSoster dáidá leat Suoma bealde áidna sámesearvi, man bálvalusas leat fásta ja ollesáigásaš bargit ollašuhttimin searvvi vuođđodoaimmaid. Datge geatnegahttá min váldit stuorát ovddasvástádusa dakkáraš doaimmaid lágideamis, mat nanosmahttet sámiid sosiálalaš oktiigullevašvuođa, identiteahta ja dássedettolaš eallima. Mus lea mielas buotlágan doaimmat, mat leat olbmo lahka ja maidda lea álki searvat. SámiSoster searvvi njuolggadusain meroštallon doaibmaviidodat dahká dan vejolažžan, gohan sosiálalaš buresbirgema dorvvasteapmi lea ovdasajis doaimmaid lágideamis. Lean jorahallan mielas temá “Kultuvrras buresbirgema”. Dan vuođđojurdda lea čatnat dáláža nannoseappot sámi kultuvrra sierra surggiid – vuoiŋŋalaš ja ávnnaslaš – olbmuid buresbirgema ovddidandoaimmaide.

Loahpas máinnašan vel ovtta áššeoppalašvuođa, masa mielas bijašin fámuidan, namalassii searvvi ruhtagálduid lasiheapmái ja dan ekonomalaš vuođu nanosmahttimii.   Dat gullet oktii ja čatnasit buot áššiide, maid duos ovddabealde namuhin ja dat leat iešalddes maiddái eaktun vuoruhuvvon áššiid ollašuvvamii. Searvvi doaibma ruhtaduvvo dán áigge goasii ollásit Ruhtaautomáhtaovttastusa (RAY) juolludan doarjagiin, mii lea buorre ášši. Sávan, ahte diet ruhtagáldu ii cohkko boahttevuođas. Das fuolakeahttá oainnášin dárbbašlažžan ohcat bastilis čalmmiiguin ođđa ruhtagálduid, juosmat de fitnašuvašii lassiruhtadeapmi jierpmálaš ja bures ákkastallojuvvon áigumušaid čađaheapmái. Dákko bokte jurddašan earet eará Eurohpa uniovnna ruhtarádjosiid sihke eará riikkadási ruhtarádjosiid ja foanddaid.

Dát searvvi ovddidanjurdagat leat dieđusge vel dán muttus dušše mu iežan jurdagat. Anán dehalažžan, ahte mii basttit searvvis ságastallat áššiin rahpasit ja šiehttat ovttaráđálaččat dáid mu áigumušaid ja maiddái eará boahttevuođa mihttomeriid duohtan dahkamis.

Min blogga lea dasto dáinna mu čállosiin rahppojuvvon. Mii čállit blogga sullii juohke nuppi vahkus. Mu čuovvovaš čállinvuorru dáidá leat easka muhtumin dán jagi loahpageahčen. Sávan buohkaide buori čavčča ja eallet dearvan!

Juha Guttorm 29.8.2014