Ávžžuhus; Mánáid seksuálabajásgeassin oassin beaivválaš árrabajásgeassima

Mánnávuohta lea dieđuid ja dáidduid oahppama áigi. Mánát leat iežaset agi ja ovdánanmuttu mielde beroštuvvan buotlágán áššiin, maiddái seksuálavuođas. Unna máná seksuálavuohta mearkkaša earenoamážit iežas goruda hálduiváldima ja dovdduid hálddašeami oahpahallama. Mánáid seksuálabajásgeassima ulbmilin lea hukset positiiva gorutiešdovddu, gorutgova ja dovddu iežas gorudis. Dat mearkkaša maiddái heivvolašvuođa njuolggadusaid ja iešmearridanvuoigatvuođa oahpahallama. Seammás mánát ohppet gorudii, dovdduid čájeheapmái ja lagasvuhtii laktáseaddji jurddašanvugiid. 

Lea earenoamáš dehálaš, ahte mánná oažžu dorvvolaš ja lagaš rávesolbmuin iežas ahkái ja ovdánanmuddui heivvolaš dieđu, dáidduid ja seksuálabajásgeassima. Ná son oahppá árvvus atnit iežas ja nuppiid ja gudnejahttit iežas ja nuppi olbmo goruda. Mánáid seksuálavuohta lea máŋgga sivas dehálaš fáddá. Mánáid seksuálabajásgeassimis ii leat ságastallojuvvon, eaige bajásgeassin- ja dearvvašvuođafuolahusa ámmátolbmot oaččo velge doarvái dasa laktáseaddji skuvlejumi. Dan dihte ámmátolmmoš, guhte oaidná máná seksuála láhttema, gullá seksuálavuhtii laktáseaddji jearaldagaid dahje eahpida máná vásihit veahkaválddi, gártá doaibmat iežas vásáhusaid, jurddašanvugiid ja dovdduid vuođul. Ámmátolbmo vásáhusmáilbmi ii goittotge atte vástádusaid buot jearaldagaide ja danin dárbbašuvvo diehtu ja almmolaš jurddašanvugiid nuppástus. 

Lea dehálaš buoridit árrabajásgeassinbargiid dieđuid ja dáidduid, vai sii bastet áddet máná seksuála ovdáneami, vástidit áššálaččat ja dorvvolaččat máná seksuála láhttemii dahje jearaldagaide ja fállat mánnái heivvolaš sátneráju ja rabas ságastallanoktavuođa, vai son sáhttá jearrat ja muitalit vásáhusaidis birra. Ná lasihuvvo mánáid áddejupmi sin iežaset rájiin. Dát lea seammás seksuála veahkaválddi ovddalgihtii eastadeapmi. Mánná, guhte máhttá ja duostá hállat iežas gorudis ja guoskkahallamis máhttá maiddái buorebut suddjet iežas ii-háliiduvvon guoskkahusas ja muitalit unohis vásáhusain rávesolbmuide. 

Väestöliitto gohčoda unna mánáid seksuálabajásgeassima gorutdovdobajásgeassimin. Väestöliitto ollašuhttá aiddo dál Oahpahushálddahusa ja Sosiála- ja dearvvašvuođaservviid doarjjaguovddáža ruhtademiin ja ovttasbarggus ee. vuolláičállán doibmiiguin ovttaskas prošeavttaid, maid ulbmilin lea skuvlet mánáiguin bargi ámmátolbmuid, movttiidahttit vánhemiid mielde doaimmaide, buvttadit materiálaid, árvvoštallat mánnáváikkuhusaid ja čielggadit gorutdovdobajásgeassima váikkuhusaid mánáid diehtodássái. Dearvvašvuođa- ja  buresveadjinlágádusa ja Väestöliitto lassin maiddái earátge searvvit leat buvttadan unna mánáid seksuálabajásgeassinmateriálaid. 

Dákkár doaimmat leat earenoamáš buorre vuolggasadjin álbmotlaš doaibmanmállii, mas juohke árrabajásgeassinbáikkis livččii unnimustá okta bargi, guhte livččii skuvlejuvvon gorutdovdo-/seksuálabajásgeassima áššedovdin. Maiddái bearašbeaivedivššáriidda galgá fállat unnimustá neahttakurssa ja dás ovddos guvlui čáhkadit dan sin vuođđoskuvlejupmái. Ná sihkkarastojuvvošii, ahte mánát miehtá riikka oččošedje dehálaš dieđuid ja dáidduid, maidda sis lea vuoigatvuohta. 

Mii vuolláičállán doaibmit ávžžuhit, ahte máná seksuálabajásgeassin čáhkaduvvo čielgasit ja nu jođánit go vejolaš oassin riikkaviidosaš, geatnegahtti árrabajásgeassinplána vuođuštusaid. Dát dáhkidivččii, ahte árrabajásgeassinbargiin livččii riikkaviidosaččat skuvlejupmi, doarvái diehtu mánáid seksuálaovdáneamis ja válmmašvuođat doarjut mánáid dán ollislaš ja dehálaš ovdáneami muttus. Árrabajásgeassinbargiin lea geatnegasvuohta doarjut maiddái vánhemiid sin bajásgeassinbarggus. Bearrašiid ja kultuvrraid máŋggahámátvuohta buktá bargui áin lasi hástalusaid. Seksuálavuođas ságastallan lea máŋggaide ámmátolbmuide ja vánhemiidda váttis ja danin livččii dehálaš, ahte árrabajásgeassinbargiin livčče návccat ja dieđut gieđahallat maiddái seksuálavuhtii laktáseaddji jearaldagaid. Dál lea áigi ságastallat máná ovdáneapmái lunddolaččat gulli seksuálavuođas ja oaidnit dan dehálaš oassin olbmo ollislaš ovdáneami. 

Eija Koivuranta, beaivválaš jođiheaddji, Väestöliitto

Julia Korkman, vuoigatvuođapsykologiija doseanta, Mánáid ja nuoraid vuoigatvuođapsykologiija ovttadat

Taina Laajasalo, njunušáššedovdi, Barnahus-doaibma , THL

Marianna Ohtonen, doaimmajođiheaddji, Kehitysvammaliitto

Silja Paavola, ságadoalli, SuPer

Anitta Pakanen, ságadoalli, Lastentarhaopettajien liitto

Leena Repokari, Mánáidpsykiatriija linnjájođiheaddji, HUS 

Ristenrauna Magga, doaimmajođiheaddji, SamiSoster 

Lassedieđuid:

Ristenrauna Magga , puh. +358 40 0314154, ristenrauna.magga@samisoster.fi

Päärnai seksuaalpeâmmʼmõš vueʹssen peeivlaž ouddpeâmmʼmõõžžâst

Päʹrnnvuõtt lij teâđai da tääidai mättjummuž äiʹǧǧ. Päärnai miõlid ǩeäʹsse juõʹǩǩnallšem ääʹšš sij ââʹjj da ouddnempââʹj mieʹldd, nuʹtt še seksuaalʼlažvuõtt. Siõm päärna seksuaalʼlažvuõtt miârkkšââvv jeäʹrben jiijjâs vaard huõđđuvälddmõõžž da tobddji vaaldšummuž mättʼtõõllâm. Päärnai seksuaalpeâmmʼmõõžž täävtõssân lij tuejjeed positiivlaž varddjiõččtååbd, varddkoov da šiõǥǥ tobddi jiijjâs vaardâst. Tõt miârkkšââvv še suåvlažvuõttvuâkkõõzzi da jiõččmieʹrreemvuõiggâdvuõđ mättʼtõõllâm. Seämmast päärna mättje vaʹrdde, tobddji čuäʹjtummša da õõldâsvuõʹtte õhttneei juurdčemvuõʹjjid.

Lij samai vääžnai, što päärnaž vuäǯǯ teâđaid, tääidaid da fiʹttjõspeâmmʼmõõžž suu seksuaalʼlažvuõđ pirr staani da õõldâs rääʹvesoummin jiijjâz ââʹjj da ouddnempââʹj mieʹldd. Nääiʹt son mättai ââʹnned äärvast jiijjâs da nuuʹbbid oummid di ââʹnned ciistâst jiijjâs da nuuʹbb oummu vaard. Päärnai seksuaalʼlažvuõtt lij määŋg määin diõtt tääʹrǩes teema. Päärnai seksuaalʼlažpeâmmʼmõõžž pirr jie maainâst, da jie ni peâmmam- da tiõrvâsvuõtthuõl ämmatneeʹǩǩ vuäǯǯ ânnʼjõžääiʹj riʹjttjeei škooultõõzz. Tõn diõtt ämmatneǩ, kååʹtt vuäinn päärna seksuaalʼlaž jälstõõttmõõžž, kooll päärna seksuaalʼlažvuõđ kuõskki kõõččmõõžžid, leʹbe kaađač, što päärnaž ǩiõččlâstt viõkkvääʹld, jåudd tuåimmâd jiijjâs ǩiõččlâsttmõõžži, fiʹttjõõzzi da tobddji vuâđald. Ämmatneeʹǩǩ jiijjâs ǩiõččlâʹsttem-maaiʹlm ij kuuitâǥ uuʹd vaʹsttõõzzid puk kõõččmõõžžid da tõn diõtt taarbše faktateâđaid da takai juurdčemvuõʹjji muttâz.

Lij vääžnai pueʹreed ouddpeâmmtuâjjlai teâđaid da tääidaid fiʹttjed päärna seksuaalʼlaž ouddnummuž, vaʹstteed ääššlânji da staanlânji päärna seksuaalʼlaž jälstõõttmõʹšše leʹbe kõõččmõõžžid. Lij vääžnai uʹvdded päärnže äšša kuulli sannõõzz kõõččâd da mušttled suu ǩiõččlâsttmõõžži pirr di lij vääžnai uʹvdded päärnže äävpirrõõzz mainsted. Nääiʹt lââʹzztet päärnai fiʹttjõõzz jijsteez da raajineez. Tät lij seämmast seksuaalʼlaž viõkkvääʹld ouddǩiõʹtte cõggâm. Päärnaž, kååʹtt silttad da tuâstt mainsted vaardâs da kuõsktõõzz pirr, silttad še pueʹrben suõjjeed jiijjâs ij-haaʹluum kuõsktõõzzâst di mainsted rääʹvesoummuid ǩiõččlâsttmõõžži pirr, koid son smeâtt.

Väestöliitto kååčč siõm päärnai seksuaalpeâmmʼmõõžž varddtoobdpeâmmʼmõššân. Väestöliitto lij tän poodd čõõđteʹmmen Mättʼtõshalltõõzz da Sosiaal- da tiõrvâsvuõttõhttõõzzi teäggtõõzzivuiʹm, di õhttsažtuâjast jm. vuâllaǩeeʹrjtam toiʹmmjeeʹjivuiʹm oʹdinakai projeeʹktid, koi täävtõssân lij škooulted päärnaivuiʹm tuejjeei ämmatniiʹǩǩid, vuässâʹtted puärrsid, puuʹtʼted materiaalid, ärvstõõllâd päärnažvaaiktõõzzid di čiõʹlǧǧeed varddtoobdpeâmmʼmõõžž vaaiktõõzzid päärnai teâtt-tässa. Väestöliitto lââʹssen lie Tiõrvâsvuõđ da pueʹrrvââjjam strooiʹtel (lääddas THL) da jeeʹres organisaatio še puuʹtʼtam materiaalid siõm päärnai seksuaalpeâmmʼmõʹšše.

Näkam haʹŋǩǩõõzz lie samai šiõǥǥ vuâlggsââʹjjen meersaž toiʹmmjem-maʹlle, koʹst juõʹǩǩ ouddpeâmmpäikka kuulči uuʹccmõsân õhtt tuâjjlaž, kååʹtt leʹčči škooultum varddtoobd-/seksuaalpeâmmʼmõõžž äʹšštobddjen. Piârpeiʹvvhoiʹddjeeʹjid âlgg še taʹrjjeed uuʹccmõsân neʹttkuurs da pueʹttiääiʹj tõt õõlǥči kuullâd sij vuâđđškooultõʹsse. Nääiʹt ainsmââttčeš tõn, što päärnai juõʹǩǩ åʹrnn Lääʹddjânnam vuäǯǯče tõid tääʹrǩes teâđaid da tääidaid, koid juõʹǩǩ päärnast lij vuõiggâdvuõtt.

Mij vuâllaǩeeʹrjtam toiʹmmjeei siâzztõõllâp, što päärnai seksuaalpeâmmʼmõš kuulči čiõlggsânji da nuʹtt jåʹttlõnji ko mååžna vueʹssen väʹlddkååddlaž, õõlǥteei ouddpeâmmplaan vuâđaid. Tät täʹǩǩeʹči tõn, što ouddpeâmmʼmõõžž tuâjjlain leʹčči väʹlddkååddlaž škooultõs, riʹjttjeei teâđ päärnai seksuaalouddnummšest di vaalmâšvuõđ tuärjjeed päärnaid tän tiuddvälddsaž da tääʹrǩes ouddnummuž poodd. Ouddpeâmmʼmõõžž tuâjjla lie õõlǥtum tuärjjeed še puärrsid sij peâmmʼmest. Piârrji da kulttuuri määŋghämmsažvuõtt pohtt tääzz õinn lââʹzz vaʹǯǯtõõzzid. Seksuaalʼlažvuõđ pirr mainstem lij määŋgid ämmatniiʹǩǩid da puärrsid vaiggâd da tän diõtt leʹčči vääžnai, što ouddpeâmm tuâjjlain leʹčči čeäʹppvuõtt da teâtt ǩiõttʼtõõllâd seksuaalʼlažvuõʹtte õhttneei kõõččmõõžžid še. Lij äiʹǧǧ äʹlǧǧed mainsted päärnai ouddnummša luâđlânji kuulli seksuaalʼlažvuõđ pirr da vueiʹnned tõn tääʹrǩes vueʹssen oummu tiuddvälddsaž ouddnummšest.

Eija Koivuranta, tuåimtemjååʹđteei, Väestöliitto

Julia Korkman, vuõiggâdvuõttpsykologia doseʹntt, Päärnai da nuõri vuõiggâdvuõttpsykologia juâǥǥtõs

Taina Laajasalo,  njoonašäʹšštobddi, Barnahus-haʹŋǩǩõs, THL

Marianna Ohtonen, tuåimmjååʹđteei, Kehitysvammaliitto 

Silja Paavola, saaǥǥjååʹđteei, SuPer

Anitta Pakanen, saaǥǥjååʹđteei, Lastentarhanopettajien liitto

Leena Repokari, Päärnaipsykiatria linnj-jååʹđteei, HUS 

Ristenrauna Magga, tuåimmjååʹđteei, SámiSoster ry

Tän peäʹlestvälddmõõžž lie jåårǥlâttam sääʹmǩiõlid da tõn vuäitt tiʹllʼjed viestinta@vaestoliitto.fi.

Lââʹssteâđ:

Raisa Cacciatore, äʹšštobddidåhttar, päärnaipsykiatrr,  teʹl. +358 040 529 7155

raisa.cacciatore@vaestoliitto.fi

Ristenrauna Magga , puh. +358 40 0314154, 

ristenrauna.magga@samisoster.fi

ÁÁNNUM 

Párnái seksuaalšoddâdem uássin piäiválii arâšoddâdem 

Pärnivuotâ lii tiäđui já tááiđui oppâm äigi. Párnááh láá ave já ovdánemmudo mield sahhiih já perustum puoh aašijn, meid seksuaalvuođâst. Uccâ párnáá seksuaalvuotâ meerhâš eromâšávt jieijâs roopâ iberdem já tobdoi haldâšem máttááttâllâm. Párnái seksuaalšoddâdem ulmen lii vuáđudiđ positiivlii roppâjieštobdo, roppâkove já suotâs tobdo jieijâs roopâ kuáttá. Tot meerhâš meid hiäivulâšvuođânjuolgâdusâi já jiešmeridemvuoigâdvuođâ máttááttâllâm. Siämmást párnááh oppih roopân, tobdoi čäittimân já kieresvuotân lohtâseijee jurdâččemvuovijd.

Lii eromâš tehálâš, ete párnááh uážžuh torvolii já aldasii rävisulmust jieijâs ave já ovdánemmudo miäldásii tiäđuid, tááiđuid já seksuaalšoddâdem. Návt sun máttá anneeđ áárvust jieijâs já nuubijd já kunnijâttiđ suu jieijâs já nube ulmui roopâid. Párnái seksuaalvuotâ lii maaŋgâ suujâst tehálâš fáddá. Párnái seksuaalšoddâdmist ij lah savâstâllum, iäge šoddâdem- já tiervâsvuođâhuolâttâs áámmátulmuuh valagin uážu tuárvi škovlim toos. Talle áámmátolmooš, kote uáiná párnáá seksuaallii lattim, kulá seksuaalvuotân lohtâseijee koččâmušâid tâi eeppid viehâvääldi párnáá kuáttá, kárttá toimâđ jieijâs hárjánem, jurdâččemvuovij já tobdoi vuáđuld. Áámmátulmui jieijâs hárjánemmaailm ij kuittâg adde vástádâsâid puoh koččâmuššáid já tondiet tarbâšuvvoo tuođâlâš tiätu já almolij jurdâččemvuovij nubástus. 

Lii tehálâš pyerediđ arâšoddâdempargei tiäđuid já tááiđuid, vâi sij pasteh iberdiđ párnáá seksuaallii ovdánem, västidiđ ášálávt já torvolávt párnáá seksuaallii lattiimân tâi koččâmuššáid já adeliđ páárnán hiäivulii sänirááju já ávus savâstâllâmohtâvuođâ, vâi sun puáhtá koijâdiđ já muštâliđ suu feerimijn. Návt lasettuvvoo párnái ibárdâs sist alnestis já jieijâs raajijn. Taat lii siämmást seksuaallii viehâvääldi muuneeld estim. Páárnáš, kote máttá já tuostâ sárnuđ jieijâs roopâst já kuoskâttâlmist máttá meid pyerebeht suojâliđ jieijâs ij-halijdum kuoskâttâlmist sehe muštâliđ unohâs feerimijn rävisulmuid.   

Väestöliitto koččo uccâ párnái seksuaalšoddâdem roppâtobdošoddâdmin. Väestöliitto olášut tääl Máttááttâshaldâttâs já Sosiaal- já tiervâsvuođâseervij toorjâkuávdáá ruttâdmáin já oovtâstpargoost ei. vuáláčáállám tuáimeiguin ovtâskâs haavâid, main škuávlejeh párnáiguin pargee áámmátulmuid, movtijditeh vaanhimijd uásálistiđ, pyevtitteh materiaalijd, árvuštâleh páárnášvaikuttâsâid sehe kärttejeh párnái roppâtobdošoddâdem vaikuttâsâid párnái tiätutáásán. Tiervâsvuođâ já pyereestvaijeem lájádâs já Väestöliitto lasseen eres-uv seervih láá pyevtittâm materiaalijd uccâ párnái seksuaalšoddâdmân.  

Tágáreh haavah láá eromâš pyeri vuolgâsaje aalmuglii toimâmaalin, mast jyehi arâšoddâdemsaajeest ličij ucemustáá ohtâ pargee, kote ličij škuávlejum roppâtobdo-/seksuaalšoddâdem äššitobden. Meid peerâpeivitipšoid kalga faallâđ ucemustáá viermiuápásmittemkuursâ já täst ovdâskulij siskálmittiđ tom sii vuáđuškovliittâsân. Návt visásmitáččii tom, ete párnááh pirrâ staatâ uážuččii taid tehálijd tiäđuid já tááiđuid, mooid jyehi párnáást lii vuoigâdvuotâ. 

Mij vuáláčáállám tuáimeeh avžuuttep, ete párnái seksuaalšoddâdem váldoo čielgâsávt já nuuvt jotelávt ko máhđulâš uássin väldikodálii, kenigittee arâšoddâdemvuávám vuáđđusijd. Taat tähidičij tom, ete arâšoddâdem pargein ličij staatâ vijđásávt škovlim, tuárvi tiätu párnái seksuaalovdánmist sehe kiärgusvuotâ tuárjuđ párnáid taan olesváldálii já tehálii ovdánemmuddoost. Arâšoddâdem pargein lii kenigâsvuotâ tuárjuđ meid vaanhimijd sii šoddâdempargoost. Perrui já kulttuurij maaŋgâhámásâšvuotâ puáhtá taas ain eenâb hástusijd. Seksuaalvuođâst sárnum lii maŋgáid áámmátulmuid já vaanhimáid vaigâd já tondiet ličij-uv tehálâš, ete arâšoddâdem pargein ličij máttu já tiätu kieđâvuššâđ meid seksuaalvuotân lohtâseijee koččâmušâid. Tääl lii äigi sárnuškyettiđ párnái ovdánmân luándulâžžân kullee seksuaalvuođâst já uáiniđ tom tehálâš uássin ulmuu olesváldálii ovdánem. 

Eija Koivuranta, toimâttâshovdâ, Väestöliitto 

Julia Korkman, vuoigâdvuotâpsykologia doosent, Párnái já nuorâi vuoigâdvuotâpsykologia ohtâdâh  

Taina Laajasalo, njunošäššitobdee, Barnahus-haahâ , THL 

Marianna Ohtonen, toimâhovdâ, Kehitysvammaliitto  

Silja Paavola, saavâjođetteijee, SuPer 

Anitta Pakanen, saavâjođetteijee, Lastentarhanopettajien liitto 

Leena Repokari, Párnáipsykiatria linjáhovdâ, HUS  

Ristenrauna Magga, toimâhovdâ, SamiSoster 

Taat uáivil lii jurgâlum meid tavesämikielân já tom puáhtá tiiláđ viestinta@vaestoliitto.fi. 

Lasetiäđuh: 

Raisa Cacciatore, äššitobdeetuáhtár, párnáipsykiatri, puh. +358 040 529 7155, raisa.cacciatore@vaestoliitto.fi. 

Ristenrauna Magga , puh. +358 40 0314154, 

ristenrauna.magga@samisoster.fi