Biktasat

Sámegákti lea buot oinnoleamos sámekultuvrra dovdomearka. Gávttis sáhttá oaidnit, guđe guovllus ja gilis olmmoš lea eret, makkár su duogáš lea ja juoba man sohkii son gullá. Gávttiid mállet ja hearvvat leat iešguđetlágánat sierra guovlluin. Suomas leat anus vihtta sámegávtti váldomálle: Eanodaga, Ohcejoga, Vuohču, Anára ja nuortalaččaid gákti. (Sámi Duodji rs 2015.)

Eanodaga gávtti lea dávjá álki earuhit, dasgo dat lea hearvái ja ivdnái. Stuorra riskkut
(gollis dahje silbbas ráhkaduvvon raddenálut) ja hervejuvvon boahkánat leat mihtilmasat Eanodaga mállii. Eanodaga gávtti vuostegeahččin sáhttá namuhit Ohcejoga gávtti, mii lea árbevirolaččat hui ovttageardán. Anára gávtti vuođđoivdni lea árbevirolaččat čáhppes dahje čohkkesalit ja das leat vehá eanet hearvvat go Ohcejoga málles. Vuohču gávttis leat seammasullasaš ivnnit go Anára gávttis, muhto nissoniid gahpir hervejuvvo ivdnás báttiiguin. Nuortalaš gákti earrána ovdalis máinnašuvvon gávttiin, dasgo nissona gákti muittuha gárjillaš nissona álbmotbiktasa. Buot sámegávttiin leat sihke geasse- ja dálvemállet. ( Lehtola 1997.)

Boahkániid, gahpiriid, gápmagiid, čiŋaid ja liinniid geavaheapmi molsašuddá jagiáiggi ja
dilálašvuođa mielde. Boahkániid sáhttá juohkit láige- ja náhkkeboahkániidda. Láigeboagán lea árbevirolaččat vilges ja das leat alit ja rukses hearvvat. Ivnnit ja hearvvat molsašuddet guovllu ja soga mielde. Láigeboahkániid geavahit dábálaččat nissonat. Náhkkeboahkániid geavahit sihke nissonat ja albmát. Náhkkeboahkánat hervejuvvojit iešguđetlágán silbaboaluiguin, dábálaččat siviilaseađu mielde.

Gahpira málle ja hearvvat molsašuddet guovllu ja sámegávtti mielde. Gahpirat
gorrojuvvojit dávjá láđis dahje bohcconáhkis. Maiddái gápmagat gorrojuvvojit
bohcconáhkis. Dálvegápmagat leat bohccogápmasiin gorrojuvvon goikkehat ja
geassegápmagat asehut čázehat. Gápmagat čadnojuvvojit juolgái vuoddagiiguin.
Vuoddagiin leat dávjá seammalágán hearvvat go láigeboahkániin ja fáhcain. Sámegávttiin atnit maiddái čiŋaid ja liinniid. Čiŋat leat dábálaččat silbbas dahje gollis, ja daid mearri ja sturrodat heaŋgá dábálaččat sámegávtti málles. Riskku ulbmilin lea čatnat liinni. Liinnit ráhkaduvvojit silkkis dahje ullus. Silkeliidni gullá sihke nissona ja albmá gáktái, muhto ulloliinniid atnet dušše nissonat.

Álgoálggus sámebiktasat ledje dárkkuhuvvon árgabeaivválaš atnui. Biktasat
ráhkaduvvojedje dain materiálain, mat ledje juste dalle oažžunsajis. Nissoniid ja albmáid
gávtti vuođđomálle lei sullii seammalágán, eaige gávttiid mállet jur molsašuddan
guovlluguovdasaččat. Vehážiid goittotge buktingálvvut dego iešguđetlágán gággásat,
metállat ja bearralat šadde dábálažžan sámebiktasiin. 1900-logu álggus maiddái
sámegávttiid guovlluguovdasaš earut vuhttojedje ja olbmot diđolaččat ohcagohte ja
ovdanbukte daid. 1970-logus álgán sámiid kultuvrralaš moriheamis sámegávttis lei stuorra rolla; gákti čalmmustahtii sámekultuvrra ja identitehta ja seammás earuhii sámiid váldoálbmogis. (Aikio 2010.)

Gávtti atnit dálá áigge váldoáššis ávvudemiin ja virggálaš dilálašvuođain dego heajain,
rihppadoaluin ja eará dehálaš dilálašvuođain. Sámegávttiin sápmelaš ovddasta iežas
soga, ruovttuguovllu ja álbmoga. (Aikio 2010.)

Lassidiehtu:

Fáttá birra eará sajiin: girjjit ja artihkkalat

Aikio, Áile 2010: Johdanto. Teoksessa Sámi Duodji Ry (toim.) Suomen
saamelaispuvut. 16-17.

Lehtola, Veli-Pekka 1997: Saamelaiset – Historia, yhteiskunta, taide. 10–12.
Magga, Sigga-Marja 2012: Saamelainen käsityö duodji kansallisen identiteetin
rakentajana. Teoksessa Veli-Pekka Lehtola, Ulla Piela & Hanna Snellman
(toim.) Saamenmaa. Kulttuuritieteellisiä näkökulmia. 216–225.

Sámi Duodji ry 2010: Suomen saamelaispuvut.