Almmolaččat sámiid ja sámiid rivttiid birra

Sápmelaččat leat Eurohpá uniovnna guovllu áidna eamiálbmot, mas lea iežas historjá,
giella, kultuvra, ealáhusat, eallinvuohki ja identitehta. Sápmelaččat leat ássan Davvi-
Skandinávias ja Guoládatnjárgga sisosiin juo ovdal dálá stáhtaid ja stáhtarájáid
hápmašuvvama. Sápmelaččat ásset árbevirolaš ássanguovlluineaset Suomas, Norggas,
Ruoŧas ja Ruoššas. Dát árbevirolaš ássanguovlu gohčoduvvo Sápmin. Sápmelaččat leat
árvalusa mielde sierra riikkain oktiibuot badjel 75 000. Sápmelaččaid ovttastahttá Sámi
leavga ja sápmelaččaid álbmotlávlla “Sámi soga lávlla”.

Suomas sápmelaččaid ruovttuguvlui gullet Eanodaga, Anára ja Ohcejoga gielddat ja
Soađegili gieldda davvioassi (974/1995, 4 §). Sápmelaččat leat Suomas sámedikki
čohkken dieđuid (2015) mielde 10 463 olbmo, geain 33,44 % ásset sámiid ruovttuguovllus, 60,47 % ruovttuguovllu olggobealde ja loahpat olgoriikkain.

Suomas hállet golbma sámegiela; davvisámegiela, anárašgiela ja nuortalašgiela.
Davvisámegiela hállá 70-80 % sápmelaččain, anárašgiela ja nuortalašgiela vuollái 15 %
sápmelaččain. Suoma vuođđolága mielde sámiin lea eamiálbmogin vuoigatvuohta doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra (PL 17.3§). Sámiin lea maiddái sámiid ruovttuguovllus iežaset gillii ja kultuvrii guoski iešráđđen (PL 121.4§) dan mielde go lágain mearriduvvo. Iešráđđema ollašuhttá sámediggi (Láhka sámedikkis 17.7.1995/974). Almmolaš váldi galgá vuođđolága 22 § mielde dorvvastit vuođđovuoigatvuođaid ja olmmošvuoigatvuođaid ollašuvvama. Njuolggadus sámiid vuođđovuoigatvuođain ovttas 22 § geatnegahttá almmolaš válddi doarjut sápmelaš eamiálbmoga giela ja kultuvrra ovddideami.

Sámi giellaláhka (1086/2003) nanne sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid. Giellalága
ulbmilin lea ovttas Suoma vuođđolága 17 § 3 momeanttain dorvvastit sámiid vuoigatvuođa doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. Sámi giellalágas mearriduvvo sápmelaččaid vuoigatvuođas geavahit iežaset giela duopmostuolus ja eará eiseválddi olis sihke almmolaš válddi geatnegasvuođain ollašuhttit ja ovddidit sápmelaččaid gielalaš vuoigatvuođaid (1 §). Sámi giellalága njuolggadusaid galgá čuovvut heivehettiin lága sosiálafuolahusa áššehasa sajádagas ja vuoigatvuođain (812/2000) ja lága buohcci sajádagas ja vuoigatvuođain (785/1992). Sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid stivrejeaddji láhkaásaheamis dorvvastuvvo áššehasa/buohcci vuoigatvuohta iežasgielat bálvalusaide.

Suopma lea ratifiseren máŋggaid riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuođasoahpamušaid,
mat geatnegahttet Suoma dorvvastit sápmelaš eamiálbmoga giela ja kultuvrra ee. KP-
soahpamuš (SopS 7-8/1976), mánáid vuoigatvuođaid oktasašsoahpamuš (SopS 59-
60/1991), TSS-soahpamuš (SopS 6/1976), ON:id nállevealahansoahpamuš (SopS
37/1970), ON:id nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli oktasašsoahpamuš (SopS
69-68/1986), Eurohpá Ráđi vehádatrápmasoahpamuš (SopS 1-2/1998) ja Eurohpá Ráđi
guovllu- ja vehádatgielaid guoski vuođđogirji (SopS 23/1998). Ovdalis máinnašuvvon
soahpamušaid ollašuvvama gohcet gohcinorgánat, maidda lahttoriikkat raporterejit
soahpamušaid ollašuvvamis. Máŋggaid soahpamušaid gohcinorgánat leat ávžžuhan
Suoma ollašuhttit sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid.

Eurohpá Ráđi guovllu- ja vehádatgielaid guoski vuođđogirji (SopS 23/1998) Suoma
raportta vuođul Eurohpá Ráđi ministtarkomitea (skábmamánu 21. beaivve ministariid
várrelahtuid 1011. čoahkkimis) ávžžuha ee. ahte Suoma eiseválddit váldet vuhtii buot
áššedovdikomitea fuomášumiid ja ovdasajis “Ollašuhttet lassidoaimmaid vai dorvvastit
ruoŧa- ja sámegielat sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid” (CM/RecChL(2007).

KP-soahpamuša 27 artikla dorvvasta álbmotlaš ja gielalaš vehádagaide gulli olbmuid
vuoigatvuođa ovttas joavkku eará lahtuiguin návddašit iežas kultuvrras ja geavahit iežas
giela. Sámiid kultuvrii gullet sin árbevirolaš ealáhusat dego boazodoallu, guolásteapmi ja meahcásteapmi. Ovdalis máinnašuvvon lea áidna njuolggadus, mii suodjala sápmelaččaid árbevirolaš ealáhusaid lága dásis.

Suoma, Ruoŧa ja Nuortariikka jagi 1994 Eurohpá uniovdnii searvansoahpamuššii gullá
oassin beavdegirji nr. 3 sámiin. Dán beavdegirjjis oassebealit dovddastit, ahte sii leat
čatnasan sápmelaččaid ealáhusaid, giela, kultuvrra ja eallinvuogi seailluheapmái ja
ovddideapmái, ja ahte árbevirolaš sámekultuvra ja sámi ealáhusat leat čatnasan
luondduealáhusaide – nugo boazodollui – sápmelaččaid árbevirolaš ássanguovlluin.
Beavdegirjji 1 artikla mielde sápmelaččaide oažžu EO vuođđudansoahpamuša
mearrádusaid easttekeahttá mieđihit oktovuoigatvuođaid boazodoalu ollašuhttimii
árbevirolaš sámeguovlluin (Suoma EU:a searvansoahpamuša beavdegirji nr 3 sámiin).

ON:id buot nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli oktasašsoahpamuš, CEDAW
/C/FIN/CO/6 Nissoniid vealaheami eretváldima gieđahalli komitea (čoahkkin
30.6.–18.7.2008).

“Komitea ávžžuha soahpamušriikkaid sihkkarastit, ahte sámenissoniidda lágiduvvojit
áššáigullevaš sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa bálvalusat, maiddái
lassánandearvvasvuođabálvalusat. Dat sihtá soahpamušriikkaid sihkkarastit, ahte
sohkabealleperspektiiva gullá buot sámiid guoski politihkkii ja prográmmaide. Komitea
movttiidahttá soahpamušriikkaid ovddidit doaimmaid, maiguin eretváldojit sámenissoniidda guoski buotlágán vealaheapmi ja veahkaváldi, nu ahte ovttasbargu ovddalgihtii doaibmá sámeservošiin ja dakkár plánaid ráhkadeapmi, maiguin lasihuvvo nissoniid ovddastus sihke sin servošiin ja maiddái olles suopmelaš servodagas.”

Davviriikalaš ovttasbargu sámeáššiin lea lassánan. Norgga, Ruoŧa ja Suoma vástideaddji
ministarat ja riikkaid sámedikkiid ságadoallit leat heivehišgoahtán oktii sámeáššiid.
Jahkásaččat čoahkkaneaddji ministariid ja sámedikkiid ságadolliid čoahkkima ásahan
áššedovdijoavku luobahii skábmamánus 2005 muittuhančállaga Davviriikkaid sámeáššiin vástideaddji ministariidda ja riikkaid sámedikkiid ságadolliide davviriikalaš
sámesoahpamuša dárbbašlašvuođas. Láhkaásaheami rievdadandárbbut soahpamuša
ratifiserema várás leat čielggaduvvon jagis 2009 vuoigatvuohtaministeriija rávvagiid
mielde.

Soahpamuševttohusas artikla 29 guoská sosiála- ja dearvvašvuođadoaimma.
“Stáhtat galget ovttasbarggus sámedikkiin fuolahit das, ahte dearvvašvuođafuolahus ja
sosiálabálvalusat sámiid ássanguovlluin lágiduvvojit nu, ahte guovlluin ássi sápmelaččaide dáhkiduvvo sin gielalaš ja kultuvrralaš duogážii heivehuvvon veahki. Sosiála- ja dearvvašvuođaeiseválddit galget maiddái sámiid ássanguovllu olggobealde váldit vuhtii sápmelaš áššehasaid ja buhcciid gielalaš ja kultuvrralaš duogáža.”

Lassidiehtu

Sámedikki www-siidu: www.samediggi.fi
Suoma vuođđoláhka 17§ 3 momeanta: 
http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1999/19990731
Láhka Sámedikkis: http://www.finlex.fi/fi/laki/alkup/1995/19950974
Nuortalašláhka: http://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/1995/19950253

Fáttá birra eará sajiin: girjjit ja artihkkalat

Hyvärinen Heikki J. 2010: Saamelaisten kulttuurin ja elinkeinojen sääntely. Kysymyksiä
saamelaisten oikeusasemasta
. Toim .Kai T Kokko. Lapin yliopisto. Oikeustieteen
tiedekunta.

Lehtola, Veli-Pekka 1997: Saamelaiset – Historia, yhteiskunta, taide.

Lehtola, Veli-Pekka 2005: Saamelaisten parlamentti. Suomen saamelaisvaltuuskunta
1973–1995 ja Saamelasikäräjät 1996–2003.

Lehtola, Veli-Pekka 2012: Saamelaiset suomalaiset, kohtaamisia 1896 – 1953.

Lehtola, Veli-Pekka & Piela, Ulla & Snellman Hanna 2012: Saamenmaa.
Kulttuuritieteellisiä näkökulmia.

Linkola, Anni & Linkola, Martti 2000: Kolttasaamelaiset. The Skolt Sámi.

SàmiSoster ry 2010 : Bálgá nala– Kulttuurisia erityispiirteitä etsimässä 
http://www.samisoster.fi/wp-content/uploads/2014/09/Balga-Nala-2010.pdf

Valkonen, Sanna 2009: Poliittinen saamelaisuus.