Ságastallan ja árramuttu doarjja

Muitobuozalmasat lassánit Suomas. Oasi dáin buozalmasain lea vejolaš dikšut
dálkkasdiehtaga vehkiin dahje ovdamearkka dihte streassa geahpidemiin.

Lea goittot álo dehálaš čielggadit, mii muitobuozalmasa lea dagahan.

Vejolaš muitobuozalmasa dávdamearkkat:

  • Olmmoš ieš dahje su lagašolbmot fuolastuvvet muittu dahje eará vuoiŋŋalaš návccaid
    hedjoneamis vaikko sosiála návccat livččege seilon.
  • Olmmoš ii šat birge okto ja dárbbaša olggobeale veahki.
  • Olmmoš ii geavat dearvvašvuođabálvalusaid vuogálaččat.
  • Olbmos leat váttisvuođat čuovvut sohppojuvvon vuostáiváldináiggiid ja dutkamuš- ja
    dikšunmearrádusaid.
  • Ságastallan-, vuostáiváldin- ja jearahallandilálašvuođain vuhttojit nuppástusat olbmo
    fihtolašvuođas.
  • Olmmoš áhpáiduvvá funet akuhtta buozalmasas.
  • Olbmos lea akuhta seagasvuođadilli.

Gáldu: Suomen muistitutkimusyksiköiden asiantuntijaryhmä. Muistihäiriöt ja dementia.
Suomen lääkärilehti 1996; 29(51): 2949-2960

Ovdalis máinnašuvvon nuppástusaid lassin olbmos sáhttet leat čuovvovaš
dávdamearkkat:

Muitohehttehusat, mat hehttejit árgabeaivválaš doaimmaid

  • Sohppojuvvon áššiid vajálduhttin.
  • Váttisvuođat muitit maŋimuš jagiid dáhpáhusaid.
  • Nuppástusat láhttemis ja iežas ovdánbuktimis.
  • Mielarievddadeamit ee. šlundun ja áŧestuvvan.
  • Kognitiiva dávdamearkkat ja doaibmannávccaid hedjoneapmi.
  • Sosiála dilálašvuođain geassáseapmi.
  • Searalašvuođa molsašuddan.
  • Višuhisvuohta ja váttisvuođat vuodjut áššiide.
  • Gielalaš váttisvuođat (ii muitte oahpes sániid, galgá garvit sániid ja čilget).
  • Muitováttisvuođaid čiehkan.
  • Astoáiggedoaimmain luohpan, sosiála oktavuođaid geahppáneapmi.
  • Beroštumi geahppáneapmi áššiide, mat ovdal ledje dehálaččat.
  • Boares dábiide darváneapmi.
  • Váttisvuođat bissut fáttás ságastallamis.
  • Njoahcun ja darváneapmi.

Doaibmannávccaid ja áššiid dikšuma váttásmuvvan dovdameahttun sivas

  • Váttisvuođat plánet ja ollašuhttit mohkkás doaimmaid (omd. plánet mátkki).
  • Váttisvuođat hálddašit amas áššiid.
  • Dávviriid láhppin ja daid geavahanulbmila vajálduhttin.
  • Boares dábit seilot, muhto ođđa áššit ja barggut váttásmuvvet
  • Muitodoarjaga dárbu lassána.
  • Eahpesihkarvuohta omd. dálkasiid váldimis.
  • Láhppon vieris birrasis.
  • Ođđaseamos dáidduid doalaheapmi ja ođđa doaibmanvugiid oahppan váttásmuvvá
    (omd. televišuvdna, filmmat, ruovttu elektronihkka, dihtor, báŋkoautomáhta).
  • Beaivválaš doaimmaid njoahcun dahje doarjaga dárbbu lassáneapmi.

Gáldu: Vuori ja Heimonen (toim.)Tue muistisairaan ihmisen kotona asumista Kotona Paras hanke 2008-2011 s. 22-23

Čuovvovaš dávdamearkkaid vuhtton ja lassáneapmi galggašii boktit olbmo birrasa
veahkehit su dutkamušaide.

Dát sáhttá muhtumin leat hui váttis ja guhkes proseassa, dasgo ovdamearkka dihte
Alzheimer-dávdda dávdamearkkaid lea váttis fuomášit. Olmmoš ii ieš fuomáš
nuppástusaid iežas eallimis. Dán dihte maiddái vuođđodearvvasvuođafuolahusa bargit
galget guldalit lagašolbmuid fuola láhttema nuppástuvvamis. Dát fuolla dávjá álggaha
dutkamušaid juos olmmoš dasa mieđiha.

Álo galgá maiddái muitit, ahte mis lea vuoigatvuohta biehtadit buot midjiide fállojuvvon dutkamušain ja divššus. Dearvvasvuođafuolahusa bargit leat goittot geatnegahtton muitalit buozalmasas, dan ovdáneamis ja divššus. Dáid dieđuid vuođul juohkehaš sáhttá de ieš mearridit dutkamušain ja divššus.

Gean galggašii muitalit muitobuozalmasas? Luohttámuš lea dán áššis hui dehálaš. Juos
mii luohttit soapmásii, mii leat gergosat gullat sus maiddái fuones ođđasiid.
Buozalmasa dutkama álggaheami hehtte maiddái boasttoáddejupmi, ahte
muitobuozalmasat ja psyhkalaš buozalmasat dárkkuhit seamma ášši. Dát ii leat duohta,
muhto daid dávdamearkkat sáhttet goittotge muhtumin leat seammasullasaččat.

Maiddái psyhkalaš buozalmasaide mis lea seammalágán vuoigatvuohta oažžut dutkamuša ja veahki.

Gánneha álo muitalit rehálaččat muitobuohccái ja addit áššáigullevaččaide áiggi
gieđahallat ášši. Lea vejolaš, ahte muitobuohcci miehtá dalán dutkamušaide, ja divššu
álggaheapmi lihkostuvvá bures.

Galgá maiddái muitit, ahte divššáratge eai sáhte dahkat ruoktogalledeami almmutkeahttá, manin sii bohtet galledit ja gii sin lea sihtan ja manin.

Rabas ja luhtolaš birrasis lea vejolaš oažžut buoremus bohtosiid. Lea erenomáš dehálaš
gudnejahttit muitobuohcci dán deaivvadeamis ja guldalit ráfálaččat su jurdagiid ja
dovdduid. Buohccán ii leat geasage álki, dávjá dat nuppástuhttá min boahtteáiggi plánaid ja min eallima nu, mo mii eat leat vuordán. Buohccán lea oktageardánit hui balahahtti.

Luhtolaš, gudnejahtti ja ráfálaš birrasis muitobuohcci sáhttá luohttit dasa, ahte lagašolbmot háliidit veahkehit ja doarjut su. Ná dutkamušaid ja divššu álggaheapmi lea vejolaš.

Tarja Niittymäki
Dearvvašvuođadivššár, muitodivššár