SODE-ođastus – sápmelaččaid vuođđolágalaš oassálastinvuoigatvuođaid áigut addit sámegielagiidda

Sode-ođastus lea ovdánan vássán čavčča áigge. Geassemánus cealkinláhkai sáddejuvvon viiddis láhkapakeahta cealkináigi nogai čakčamánu loahpageahčen ja cealkámušaid vuođul válmmaštallon láhkaollisvuohta addui golggotmánu beallemuttus láhkaásaheami árvvoštallanráđđái. Ráđđi attii áššis iežas cealkámuša moadde vahku dassái. Suoma ráđđehusa ulbmilin lea addit áššis láhkaevttohusa riikkabeivviide vel dán jagi bealde. Riikkabeivviid vuordit mearridit láhkaollisvuođas boahtte čavčča ja ođastus galggašii fápmuiboahtit jagi 2023 álggus. Dát lea ráđđehusa áigedávval, muhto riikkabeaivvit sáhttet leat áššis sierra oaivilis.

SámiSoster searvi, nu mo máŋggat earátge doaibmit, celkkii almmustahtton evttohusas mannan geassemánus. Cealkámušaid vuođul dárkkistuvvon ja 14.10.2020 almmustahtton ođđa evttohus ii sápmelaččaid vuoigatvuođaid ektui jur earrán ovddit evttohusas. SámiSoster válddii cealkámušastis beali evttohusa váilevašvuođaide ja fálai daidda divvunevttohusaid. Gieđahalan dán čállosis ovtta ođastussii laktáseaddji evttohusa, mii sáhttá vuosttas geahčastagas orrut álki ja čielggas, muhto mii
baicce sisdoallá vuoigatvuođalaččat ja prinsihpalaččat váttis gažaldagaid. Dát láhkaevttohus sáhttá maiddái čájehit einnosmearkkaid das, mo sámiid vuoigatvuođat sáhttet ovdánit boahtteáiggis.

Ođđa evttohusas sode-eanangottit leat rievdaduvvon buresbirgenguovlun. Gažaldat lea goittotge ain eanangottiid iešráđđema vuođđudeamis, man vuođđolága 121.4 § dahká vejolažžan. Ođastusas buresbirgenguovlluid ovddasvástádussan sirdojuvvošedje sosiála- ja dearvvašvuođafuolahusa ja gádjundoaimma bálvalusat, maid lágideamis dál vástidit gielddat. Buresbirgenguovllu alimus mearridanváldi livččii guovllustivrras, man buresbirgenguovllu dahjege eanangotti ássit vállješedje válggaiguin juohke njealját jagi. Buresbirgenguovlluid ássiid oassálastinvuoigatvuođaid háliidit evttohusas dorvvastit nu, ahte ásahit earret eará álbmotgiellalávdegotti ja sámegiela lávdegotti. Buresbirgenguovllu guoski láhkaevttohusas čuožžu, ahte guovllustivra galggašii ásahit sámegiela lávdegotti dakkár buresbirgenguovllus, masa gullá sámiid ruovttuguvlui gulli gielda. Geavadagas dát dárkkuhivččii Lappi buresbirgenguovllu.

Láhkaevttohusa vuođuštusain lohká, ahte sámegiela lávdegoddi livččii Lappi buresbirgenguovllu sámegielat ássiid oassálastin- ja váikkuhankanála buresbirgenguovllu hálddahusas. Lávdegoddi livččii buresbirgenguovllu iežas doaibmaorgána, man ulbmilin lea dievasmahttit ja dorvvastit sámegielagiid oassálastin- ja váikkuhanvejolašvuođaid buresbirgenguovllus. Ruossalaččat dáinna ulbmiliin evttohusas goittotge daddjo nuppe sajis, ahte lávdegotti oaivilin lea nannet sámegiela
sajádaga bálvalusaid lágideamis. Lávdegotti doaibmaviidodat ollešii buresbirgenguovllu buot doaimmaide ja dan lahtut galggašedje leat sámegielagat. Unnimustá 40 % lahtuin galggašedje leat sámedikki ja nuortalaččaid giličoahkkima evttohan olbmot. Sápmelaččaid oassálastinvejolašvuođaid dorvvasteapmi ii máinnašuvvo dán oktavuođas láhkaevttohusas.

Evttohus sámegiela lávdegotti čoahkkáibijus lea čuolbmái sápmelaččaid erenomážit guoski vuođđolága njuolggadusaid, sámediggelága ja sámi giellalága dáfus. Váttisvuohtan šaddá “sámegielat” dahje “sámegielat olmmoš/ássi” doahpaga geavaheapmi “sápmelaš” sajis. Sámegielat olmmoš sáhttá leat gii beare, guhte lea oahpahallan dahje oahpahallá sámegiela. Sámegielat olmmoš ii leat seamma go sápmelaš eaige buot sámegielagat leat iežaset etnihkalaš duogáža beales sápmelaččat. Lappi buresbirgenguovllu sámegielat ássit sáhttet leat iežaset etnihkalaš duogáža beales girjás joavku, man ovttastahttá sámegiela dáidu. Doaba “sámegielat” lea maiddái dulkoma duohken. Dát ášši mieđihuvvo maiddái evttohusa vuođuštusain, muhto das fuolakeahttá doaba adnojuvvo dain.

Doaba “sápmelaš” vuođđuduvvá etnihkalašvuhtii. Sápmelaččat leat eamiálbmot, man ovttastahttá oktasaš historjá, kultuvra ja gielat. Sin sajádat eamiálbmogin lea dovddastuvvon ja dorvvastuvvon Suoma vuođđolágas ja riikkaidgaskasaš olmmošvuoigatvuohtaáššegirjjiin. Sápmelaččaid vuoigatvuođat leat ovdasajis eamiálbmotvuoigatvuođat, man geahččanguovllus sin sajádaga galggašii árvvoštallat buot riikkasis láhkaásaheamis ja dasa guoski ođastusdoaimmain, nu maiddái
dán áššis.

Vuođđolága 17.3 §:a njuolggadusa mielde “Sápmelaččain eamiálbmogin sihke románain ja eará joavkkuin lea vuoigatvuohta doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. Sápmelaččaid vuoigatvuođas geavahit sámegiela eiseválddiin ásahuvvo lágain.” Njuolggadusa maŋit oassi sisdoallá ng. vuođđolágalaš doaibmanaddima mearridit lágain sápmelaččaid vuoigatvuođas geavahit iežaset giela eiseválddiin. Sámi giellaláhka lea ásahuvvon dorvvastit sihke sápmelaččaid vuoigatvuođa ovttaskasolbmon geavahit sámegiela eiseválddiin ja vuoigatvuođa joavkun doalahit ja ovddidit iežas giela ja kultuvrra. Dát áššit čatnasit lávgalagaid oktii. Čavga oktavuohta boahtá bures ovdán maiddái sámi giellalága 1 §:s, mas čuožžu, ahte lága ulbmilin lea oasistis dorvvastit
vuođđolágas ásahuvvon sámiid vuoigatvuođa doalahit ja ovddidit iežaset giela ja kultuvrra. Gielalaš vuoigatvuođaid ulbmilin lea maiddái deattuhit sápmelaččaid sajádaga eamiálbmogin. Sámi giellalága figgamuššan lea viidáseappot ollašuhttit vuođđolágas sápmelaččaide joavkun dorvvastuvvon kultuvriešráđđema ulbmiliid earret eará sámegiela ja kultuvrra doarjuma bokte.

Evttohusa vuođuštusain deattuhuvvo máŋgga oktavuođas, ahte sámegiela lávdegotti guoski ásaheami ulbmilin ii leat guoskat sápmelaččaid vuođđolágalaš iešráđđemii iige sámedikki lágas mearriduvvon sajádahkii ja doaibmaváldái. Ásaheami ulbmilin ii nappo leat ovddidit sápmelaččaid iešráđđema iige lasihit sápmelaččaid oassálastinvejolašvuođaid sin guoski áššiin. Dan sajis dárkkuhus lea nannet sámegiela sajádaga bálvalusaid lágideamis, mas ovddasvástádus sirdašuvašii Lappi buresbirgenguovllu sámegielat ássiin čohkkejuvvon sámegiela lávdegoddái. Sámegiella
laktása čavgadit sámekultuvrii ja servodateallimii, man dihte sápmelaččat galget beassat ieža stivret gielaset boahttevaš ovdáneami ja mearridit dasa guoskevaš áššiin. Dán vuolggasajis lea hábmejuvvon maiddái juo ovdalis máinnašuvvon vuođđolága 17.3 §:a njuolggadus sápmelaččaid vuođđovuoigatvuođas. Seammalágan gielalaš hábmen lea geavahuvvon maiddái vuođđolága 121.4 §:s, mas sápmelaččaide dorvvastuvvo “…iežaset giela ja kultuvrra guoski iešráđđen…”. Dáid vuođđolága njuolggadusaid figgamušaid vuođul sámediggelága 5.1 §:s mearriduvvo sámedikki ulbmilis ja almmolaš doaibmaválddis dikšut sápmelaččaid giela ja kultuvrra ja sin sajádaga eamiálbmogin guoski áššiid. Sámedikki erenomáš doaimmaide fas gullá sápmelaččaid sosiála- ja
dearvvašvuođabálvalusaid ovddideapmi, mii boahtá ovdan eiseválddiid ráđđádallangeatnegasvuođa guoski sámediggelága 9.1 §:a 5 čuoggás.

Buresbirgenguovllu guoski láhkaevttohusas čuožžu, ahte sámegiela lávdegotti bargun livččii earret eará čielggadit ja árvvoštallat ja cealkit, mo buresbirgenguovllu guovllustivrra mearrádusat váikkuhit sámegielat vehádaga gielalaš vuoigatvuođaid geavatlaš ollašuvvamii. Dan bargun livččii maiddái čielggadit ja meroštallat sámegielat vehádaga iežasgielat bálvalusaid dárbbu ja gohcit dáid bálvalusaid oažžunsaji ja dási ja dahkat evttohusaid Lappi buresbirgenguovllu guovllustivrii sámegielat bálvalusaid ovddideamis. Lávdegotti bargguide gulašii maiddái addit jahkásaččat čilgehusa buresbirgenguovllu guovllustivrii sámegielat bálvalusaid ollašuvvamis buresbirgenguovllus. Dáid doaimmaid luondu čájeha čielgasit, ahte lávdegotti ii sáhte dan namas fuolakeahttá atnit sámegiela guoski gažaldagaid gieđahalli áššedovdiorgánan. Juos nie livčče, de dalle gáibádusa lávdegotti lahtuid sámegieldáiddus sáhtášii buorebut ákkastallat. Lávdegoddái plánejuvvon doaimmat laktásit goittotge ovdasajis gielalaš vuoigatvuođaid ollašuvvama gohcimii ja
bálvalusaid oažžumii ja dássái, mas sámegiella lea dušše okta olli. Gáibádus sámegieldáiddus lea gažaldatvuloš maiddái sápmelaččaid gaskasaš ovttaveardásašvuođa dáfus, dasgo eai lahkage buot sápmelaččat máhte sámegiela. Dáid sivaid dihte láhkaevttohussii čállon bákkolaš ja oba lávdegotti guoski gáibádus sámegiela dáiddus ii leat nana vuođu alde.

Sámegiela lávdegoddái evttohuvvon doaimmat gullet sápmelaččaid vuođđolágalaš iešráđđema ollái. Danin sápmelaččain galgá leat guovddáš sajádat daid dikšumis. Ášši dehálašvuođa vuolláisárgu evttohusa vuođuštusaide čállon máinnašupmi, man mielde sámegiela lávdegotti doaibmaviidodat ollešii buresbirgenguovllu buot doaimmaide. Dán vuođul sáhttá jurddašit, ahte lávdegotti doaibmaollisvuohta boahtá sisdoallat maiddái Lappi buresbirgenguvlui vejolaččat maŋŋeleappos sirdašuvvi ođđa doaimmaid. Varas mediadieđut muitalit, ahte riikka ráđđehus leage jo ásahan parlameantara bargojoavkku suokkardallat dan, makkár eará doaimmaid buresbirgenguovlluide
sáhtášii sirdit. Sámegiela lávdegottis sáhttá ná leat boahtteáiggis hui mearkkašahtti sajádat earáge áššiin go dušše beare sámegielat sode- ja gádjunbálvalusaid ovddideamis.

Dat, ahte sámegiela lávdegoddi čohkiida buresbirgenguovllu sámegielat ássiin ja doaibmá eanangotti iežas doaibmaorgánan ja máŋggat lohpádusat das, ahte ulbmilin ii leat guoskat sámedikki doaibmaváldái dahje sámiid iešráđđemii boktá eahpádusaid. Leago evttohuvvon čovdosa ulbmilin garvit vuođđolága ja riikkaidgaskasaš eamiálbmotvuoigatvuođa gáibádusaid doarjut sápmelaččaid iešráđđenvuoigatvuođa iežaset gillii, kultuvrii ja servodateallimii laktáseaddji áššiin? Sámegiela lávdegotti guoski njuolggadusaid vuođuštusain lea maiddái deattuhuvvon, ahte dalle go namuhit lávdegotti ii galgga árvvoštallat dan “deavdágo olmmoš sápmelašmeroštallama, baicce
ohcat sámegielat olbmuid, geat dovdet ja áddejit maiddái sápmelaš kultuvrra.
” Dán vuođuštusas šaddá álkit miellagovva, ahte láhkaválbmejeaddjiid mielas sámegiela lávdegottis ii vealttakeahttá dárbbaš leat oktage sápmelaš ovddasteaddji. Lea doarvái, ahte namuhuvvon olbmot máhttet muhtinláhkai sámegiela ja lassin dovdet ja áddejit “maiddái” sápmelaš kultuvrra.

Evttohusas sápmelaččaid sajádaga, vuoigatvuođaid ja dárbbuid guorahallet ovdasajis gielalaš geahččanguovllus. Vuolggasadjin orru leamen navdámuš das, ahte sápmelaččat leat gielalaš vehádat. Dát lea problemáhtalaš lahkonanvuohki, danin go sápmelaččat leat, nugo juo ovdalis máinnašin, ovdasajis eamiálbmot, man lahtuid várás lágiduvvon bálvalusaid galggašii árvvoštallat dán álbmoga ollislaš dárbbuid geahččanguovllus iige dušše gielalaš gažaldahkan. Ollislaš dárbbuid duhtadeapmái vuođđuduvvi bálvalusaid plánemis galggašii sámegiela lassin giddet fuomášumi sápmelaččaid oktasaš ja árbejuvvon árvvuide, oskumušaide, dábiide ja eallinvugiide. Gažaldat lea kultuvrra siskkáldas “birrasa” almmolaš dovdamis ja lassin dáiddus dovdat ja dulkot “birrasa” dávjá sensitiiva iešvuođaid riekta. Justa dát dieđut ja dáiddut dárbbašuvvojit eai dušše bálvalusaid buvttadeamis, muhto maiddái ovdamearkka dihte buresbirgenguovllu sámegiela lávdegottis. Buoremusat daid hálddašit sámeservoša lahttun bajásšaddan ja servošis ealli olbmot.

Dál stuorámus oassi sámegielagiin leat etnihkalaš duogáža bealis sápmelaččat. Dilli rievdá goittotge oba áigge dađi mielde go earát go sámi olbmot oahpahallet sámegiela ja sáhtet ná gohčodit iežasit sámegielagin. Ná eatnásat sámegiela lávdegottis sáhttet leat boahttevuođas earát go sápmelaš lahtut, erenomážit go váldá vuhtii dan, ahte praktihkas sámedikki ja nuortalaččaid giličoahkkima nammadan ovddasteaddjit livčče unnitlogus lávdegottis. Lávdegotti eanetlogu nammadivččii Lappi buresbirgenguovllu guovllustivra politihkalaš mandáhtajuogu mielde. Dát mearkkašivččii, ahte eanáš Lappi máttaoasi olmmošrikkis gávpotguovlluin guovllustivrii válljejuvvon lahtut ja iešguđet
politihkalaš joavkkuid ovddasteaddji eanangoddepolitihkkárat meroštalašedje lávdegotti eanetlogu oasil dan, gii lea sámegielat olmmoš, gii dovdá ja ádde maiddái sámekultuvrra ja gii lea bellodatpolitihkalaččat lávdegoddái heivvolaš. Sápmelaččaid hovdejupmi ii nappo nogašii dánge oktavuođas. Láhkaevttohusas evttohuvvon čoavddus sámegiela lávdegotti čoahkkáibijus sáhttá – nuppe láhkai go evttohusas čuoččuhuvvo – áiggi mielde heajudit sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuoigatvuođaid ja sin vuođđolágalaš iešráđđema. Dát sáhttá mearkkašit
álbmotrievttálaš rihkkumuša.

Ovdalis máinnašuvvon fuomášumiid dihte lea problemáhtalaš vuođđudit lága fámuin gažaldatvuloš ođđa joavkku, mii čohkiidivččii Lappi buresbirgenguovllu “sámegielat ássiin”, ja mas livččii vuoigatvuohta dikšut áššiid, main vuođđolága ja sámediggelága mielde sápmelaččat galggašedje ieža beassat mearridit. Sámegiela lávdegotti guoski evttohusa berrešii nuppástuhttit unnimustá nu, ahte eanetlohku lávdegottis ovddastivččii sápmelaččaid sámegiela giellajoavkkuid mielde ja nu, ahte dát lahtut nammaduvvošedje sámedikki, nuortalaččaid giličoahkkima ja eará Sámi organisašuvnnaid nugo SámiSoster searvvi evttohan olbmuin. Dánlágan nammadanvuogi mielde ásahuvvo stáhta oamastan Sámi oahpahusguovddáža stivra. Oahpahusguovddáža guoski lága mielde stivrra eanetlohku galgá ovddastit sápmelaččaid ja sin nammadit sámedikki evttohusas.

Loahpas háliidan vel deattuhit dan, ahte sámegielat olbmuid meari lassáneapmi lea dieđusge positiiva ja mávssolaš ášši. Nu mii oažžut eanet sámegielat ámmátolbmuid sierra bálvalusaide ja dorvvastit lunddolaš vugiin sámegielat ja sámekultuvrii heivehuvvon bálvalusaid oažžunsaji servodaga sierra osiin dulkonveahki haga. Sámegielagiid lassáneapmi doarju muđuidge sámegiela seailuma ealli giellan. Dáid dehalaš áššiid galgá goittotge sirret sápmelaččaide eamiálbmogin gulli
vuoigatvuođas doalahit, dikšut ja ovddidit iežas giela ja stivret sámekultuvrra dárbbuide
vuođđuduvvi servodatlaš bálvalusaid ovdáneami.

Juha Guttorm
sierraáššedovdi, juridihka doavttir