SODE-ođastusa válmmaštallan joatkašuvva…

Suomas lea juo máŋggaid jagiid válmmaštallan sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa ođasmahttima (ng. sode-ođastus). Ášši galggai gárvánit riikkabeivviid mannan válgabajis, muhto áigi nogai gaskan erenoamážit vuođđolágalaš čuolmmaid geažil. Dán válgabajis oaiveministtar Sanna Marina ráđđehus áigu joatkit ášši válmmaštallama nugo ráđđehusprográmmas lea šihttojuvvon. Figgamuššan lea ovddidit oppa almmolaš sosialá- ja dearvvasvuođafuolahusa, vai dat bastá dustet oktasašgottis dáhpáhuvvan nuppástusaid. Ráđđehusa mielde olbmot eai oaččo dán áigge ovttaveardásaččat sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid. Maiddái bálvalusaid oažžumis ja olaheamis lea váttisvuođat, iige dikšui ii leat nu álki beassat. Suoma veahkadat boarásmuvvá jođánit ja dárbbaša bálvalusaid eanet go ovdal. Seammá áigge mánáid riegádanlohku njiedjá ja uhcida áiggiid mielde bargoagi olbmuid meari ja dakko bokte vearroboađuid. Sode-ođastus dárbbašuvvo, vai lea vejolaš goahcat stáhta goluid lassáneami ja sihkkarastit sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid lágideami ovttaveardásaččat maiddái boahttevaš buolvvaide.

Sode-ođastus sisttisdoallá guokte oppalašvuođa: sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid sisdoalu ođasmahttima ja bálvalusaid lágideapmai gullevaš ráhkaduslaš ođasmahttima. Daid válmmaštallan dáhpáhuvvá eanagottiid guovlluin. Boahttevuođas lea ulbmilin vuoruhit vuođđodási bálvalusaid ovddideami ja figgat dárvánit váttuide ja váttisvuođaide áiggil, vai smávva váivvis ii šatta stuorra váivi ja bávččas. Dien láhkai lea áigumuš geahpedit spesiálabuohccedivššu dárbbu ja goahcat das čuovvu goluid lassáneami. Bálvalusaid sisdoalu ráđđehus áigu ovddidit Boahttevuođa sosiála- ja dearvvasvuođaguovddáš -prográmmas, mii čađahuvvo areála ovddidanprošeavttain birra Suoma.

Ráhkadusaid ođasmahttimis lea jearaldat hálddahusa ođđasit ordnemis. Ráđđehusa plánaid mielde sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid sihke gádjundoaimma lágidanovddasvástádus sirdjojuvvo gielddaid ovddasvástádusas stuorát iešhálddahuslaš guovlluide, nappo eanagottiide. Supmii áigot ásahit demokráhtalaš eanagottehálddahusa, man alimus mearrideaddji orgána, eanagottestivra válljejuvvošii almmolaš válggain. Lappi eanagoddi livčče okta 22 eanagotteguovlluin. Nuba ráđđehus áigu vuosttas geardde iehčanas Suoma historjjás buorringeavahit Suoma vuođđolágas juo jagi 1919 rájes leamašan paragráfa, mii addá vejolašvuođa vuođđudit riikii gielddaid viidodaga stuorát iešhálddahuslaš guovlluid. Lea fuomášan veara, ahte juos sode-ođastus ollašuvvá nugo ráđđehus lea jurddašan, sámiid ruovttuguovlu lea dan maŋŋá Suomas áidna guovlu, gos lea seammá áigge fámus buot vuođđolága 121 §:s mearriduvvon areála iešhálddahushámit: gielddaid iešhálddahus, eanagottiid iešhálddahus ja sámiid iešhálddahus. Sávvamis sámiid iešhálddahus ii govssáhala dán ovdáneamis.

Sode-ođastusas eanagottit buvttadivčče sosiála- ja dearvvasvuođabálvalusaid eanáš almmolaš bálvalussan, maid privahtasuorgi ja searvvit sáhtášedje dievasmahttit. Servviid sajádaga buresbirgema ja dearvvasvuođa ovddideamis lea áigumuš nannet earet eará dorvvastemin daid vejolašvuođaid buvttadit sode-bálvalusaid. Gielddaid ovddasvástádusas livčče dás duohkoge fuolahit gieldalaččaidis dearvvasvuođa ja buresbirgema ovddideamis, vaikke fásta sode-bálvalusat sirdašuvašedjege eanagottiide. Gielddaid bargun livčče lágidit earáge daidda dál gullevaš bálvalusaid nugo čuvgehus- ja kulturbálvalusaid. Go gielddain váldojuvvošedje sode-bálvalusat eret, de maiddái daidda juolluduvvon stáhtadoarjagat bálvalusaid várás sirdojuvvošedje eanagottiide. Sode-goluid oassi gielddaid olles bušeahtas lea dálá dilis sullii bealli, muhtin dáhpáhusain juoba 70 proseantta. Lea čielggas, ahte gielddaid sajádat ja mearkkašupmi báikkálaš ja guovloekonomalaš doaibmin boahtá heddjonit.

SámiSoster searvi lea aktiivalaččat váikkuhan ođastusa válmmaštallamii oppa dan historjjá áigge. Searvvi ulbmilin lea dorvvastit sápmelaččaid gielalaš ja kultuvrralaš vuođđovuoigatvuođaid ollašuvvama sode-bálvalusain ja maiddái oassálastinvuoigatvuođaid daid plánemii ja ollašuhtimii guoski mearrideamis. Searvvis lea njeallje čielga mihttomeari, maid ollašuhttin gáibida láhkaásahandoaimmaid. Dáid mihttomeriid dahjege gáibádusaid searvi lea ovdanbuktán politihkkáriidda ja virgeolbmuide sierra oktavuođain. Gáibádusaid vuođđun lea stáhta geatnegasvuohta láhttet sápmelaččuiguin ovttaveardásaččat riikka eará veahkadatjoavkkuid ektui.

Sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid lágideaddjiid ja buvttadeaddjiid galggašii geatnegahttit doalahit ja ovddidit sámegielat ja sámekultuvrii vuođđuduvvi bálvalusaid sámeguovllus seammá láhkai go suomagielatge bálvalusaid. Sámeguovllu olggobealde Lappi eanagottis sámebálvalusaid sáhtášii lágidit dálá sámi giellalága njuolggadusaid mielde. Maiddái eará guovlluin Suomas galggašii vejolašvuođaid mielde lágidit dáid bálvalusaid. Daid buvttadeamis doppe sáhtášii buorringeavahit ođđaáigásaš digitala teknihka gáiddusoktavuođaiguin. Erenoamáš sajis lea Oulu universiteahta dási buohččeviessu ja dasa gullevaš doaibmaguovlu, dasgo dat lea viidodaga dáfus Suoma stuorámus guovlu, go dat gokčá badjel beali Suoma riikka viidodagas.

Seammá oktavuođas galggašii dorvvastit sápmelaččaide vuoigatvuođa oassálastit duođalaččat ja váikkuheaddji láhkai sámebálvalusaid lágideapmai, buvttadeapmai ja ruhtadeami stivremii guoski plánemii ja mearrideapmai hálddahusorgánain, ja doarvái stuorra stáhta ruhtadeami sámebálvalusid buvttadeami várás.

Ja vai sámebálvalusaid livčče geavatlaš dásis vejolaš buvttadit, de fertešii vel gárvet viiddes ja doarvái gokči doaibmabijuid, maiguin basttášii dorvvastit bálvalusaid buvttadeaddjiide doarvái olu dán suorggi sierra bargguide skuvlejuvvon dohkalaš bargoveaga, mii máhttá sámegiela ja dovdá sámekultuvrra. Dasa lassin dáid doaimmaid ollašuhttimii galggašii juolludit olli ruhtadeami.

Searvi lea maiddái deattuhan rádjeguovllu oktasašbargovejolašvuođaid dorvvasteami Suoma ja Norgga gaskkas sámebálvalusaid lágideamis.

Suoma riikkabeivviin mannan válgabajis gopmánan sode-láhkaoppalašvuođas evttohuvvui sierra vehádatgielaid váikkuhandoaibmaorgána ásaheami guovttegielat eanagottiide (suoma- ja ruoŧagielat eanagottiide). Lappi eanagotti oktavuhtii fas evttohuvvui seammásullasaš sámegielat váikkuhandoaibmaorgána ásaheami. Dan lahtut galge ovddastit guovllu sámegielat olbmuid ja lahtuin unnimustá goalmmádas livčče namuhuvvon sámedikki evttohusa mielde. Orgána bargun livččii lean čielggadit, árvvoštallat ja meroštallat guovllu sámegielat veahkadaga bálvalusaid dárbbu ja čuovvut bálvalusaid oažžuma ja kvaliteahta. Čielggademiid vuođul dát doaibmaorgána livčče dasto dahkan eanagotteráđđehussii evttohusaid bálvalusaid ovddideamis. Dás naumuhuvvon váikkuhandoaibmaorgánat
eai livčče lean dakkáraš eanagotti orgánat, mat leat eanagotti eisseváldit nugo lávdegottit leat ja mat sáhttet danin geavahit almmolaš válddi. Daidda ii livčče nappo sáhttán sirdit iehčanas doaibmaválddi. Sámegielat váikkuhanorgána galggai doaibmat sámegielat olbmuid oassálastin- ja váikkuhankanálan eanagotti hálddahusas.

Riikkabeivviid vuođđoláhkalávdegoddi giddii cealkámušastis sode-láhkaoppalašvuođas fuopmášumi evttohuvvon giellavehádagaid váikkuhanorgána sajádahkii. Lávdegoddi celkkii, ahte dat lea lagamustá ráđđeaddi orgána, man rolla eanagottis sáhttá leat unnánaš ja man hápmi ii buhtte ruoŧagielat veahkadaga oassálastinvejolašvuođaid heddjoneami. Vuođđoláhkalávdegoddi gávnnahii, ahte váikkuhanorgána sajádaga galggašii nannet gielalaš vuoigatvuođaid ja vuođđolágas dorvvastuvvon oassálastinvuoigatvuođaid geažil nu, ahte das lea lávdegotti sullasaš sadji. Vuođđoláhkalávdegoddi oaivvildii dán oktavuođas erenoamážit ruoŧagielat vehádaga, muhto vehádatgielaid váikkuhanorgána sajádaga vejolaš nannen livčče šaddan ávkin maiddái sápmelaččaide, daningo das ja sámegielat váikkuhanorgánas livččii lean seammá juridihkalaš sajádat.

SámiSoster searvi lea sode-ođastusas addán cealkámušain deattuhan dan, ahte ođastus fállá Suoma historjjá stuorámus hálddahuslaš ođastussan erenoamáš vejolašvuođa ovddidit sápmelaččaide vuođđolágas dorvvastuvvon iešhálddahusa – nappo oassálastinvejolašvuođaid – earet eará sosiála- ja dearvvasvuođafuolahusa suorggis almmá, ahte galggašii ásahit sierra lágaid. Searvvi mielas riikkabeivviid vuođđoláhkalávdegotti cealkámuš váikkuhanorgána sajádaga nannemis lea lávki rivttes guvlui, muhto dat ii leat dattetge doarvái. Sápmelaččaid buorrin dohkkehuvvon vuođđoláhkanjuolggadusat vuođđovuoigatvuođain ja vuoigatvuođas iešráđđemii ovttas eamiálbmotrievtti njuolggadusaiguin ja ávžžuhusaiguin attášedje nana vuođu buoridit sápmelaččaid oassálastinvuoigatvuođaid našuvnnalaš láhkaásaheamis olu viidáseappot, go ráđđehus ja vuođđoláhkalávdegoddi mannan válgabajis evttohedje.

Oaiveministtar Sanna Marina ráđđehus lohpida prográmmastis váldit areála erenoamášvuođaid vuhtii nu bures go vejolaš sode-ođastusas ja bálvalusaid lágideamis. Dien oktavuođas ráđđehus mearridii čielggadit vejolašvuođaid ollašuhttit oaivegávpoga guovllus earálágan hálddahuslaš čovdosa, go eará guovlluin Suomas. Dát čielggadus gárvánii čakčat 2019 ja ášši lea dál joatkkaválmmaštallamis. Sámeguovlu lea Lappi guovllus ja oppa Suomas máŋggaláhkai erenoamáš guovlu. Dainna ákkain maiddái deikke livčče vejolaš láhčit sierra ortnega. Okta vejolaš čoavddus sáhtášii leat sámi doaibmiid, sámediggi njunnožis ja sámeguovllu gielddaid oktasaš hálddahusorgána, mii doaimmašii Lappi eanagottehálddahusa oktavuođas. Orgána ovddasvástádusas livčče sáme- ja suomagielat sode-bálvalusaid buvttadeapmi sámeguovllus ovttaveardásaš kriteraid vuođul. Dát málle buoridivčče sápmelaččaid oassálastinvuoigatvuođaid sámeguovllus ja nuppe dáfus doalašii mearridanválddi lagabus maiddái guovllu eará veahkadaga oasil. Dákko bokte fuomášahtan goittot, ahte dát evttohus lea dušše mu priváhta vihkkehallan.

Ná stuorra nuppástusat eai leat goittot vuordimes, dasgo Suoma dálá ráđđehusas ii leat politihkalaš dáhttu ovddidit sápmelaččaid oassálastinvuoigatvuođaid dađi eanet go riikkabeivviid vuođđoláhkalávdegoddi lea ávžžuhan. Dát oaivil bođii čielgasit ovdan SámiSoster searvvi ovddasteaddjiid ja vuođđobálvalusministtar Krista Kiuru gaskkasaš deaivvadeamis dán jagi álggus. Searvi atná juohke dáhpáhusas dehalažžan dorvvastit evttohuvvon sámegielat váikkuhanorgánai doarvái nana doaibmaválddi Lappi eanagottehálddahusas. Dasa lassin searvi oaivvilda, ahte orgána lahtut galggašedje nammaduvvot sámeservodaga evttohusa mielde, vai dat maiddái duođalaččat ovddastivčče sápmelaččaid. Lea dehalaš áicat, ahte vuođđoláhkalávdegoddi ii njulgestaga evttohan váikkuhanorgána sadjái lávdegotti, muhto baicce “lávdegotti sullasaš” orgána. Vuođđoláhkalávdegotti oaivil dahká vejolažžan ásahit doaibmaorgána, mas livčče lávdegoddái buohtastahtti sajádat Lappi eanagottehálddahusas, muhto man lahtut válljejuvvošedje nuppelágan ortnega mielde go eará lávdegottit eanagottehálddahusas.

Áigi čájeha, mo sode-ođastusain loahpa loahpas manná ja mo sápmelaččaid dárbbut váldojuvvojit das vuhtii. Sávvamis SámiSoster searvvi mihttomeriin šaddá duohtan dat dehaleamos; ahte stáhta váldá ovttaveardásaččat vuhtii min sápmelaččaid dárbbuid ja dorvvasta midjiide sámegielat ja min kultuvrii heivehuvvon sode-bálvalusaid!

Juha Guttorm
spesiálaáššedovdi