Čakčaluopmu váhkus 42 lei ordnejuvvon “min bearráša luopmu” Kalajokis

Dat lei jo nuppes go Maaseudun terveys- ja lomahuolto rs ja SámiSoster rs ovttas ordneba vahkku bearášluomu sápmelašbearrášiidde. Luopmui bearrášiid válljen dáhpáhuvva Maaseudun terveys – ja lomahuolto rs doaimmas ja SámiSoster rs vástiida sámigielat jođiheaddjin ja mánáid dikšumi bálkáduvvon nuoras, soai leigga maiddai olles vahkku bearášluomus bearrášiid doarjan, sámigiela ja kultuvra nannejeaddjiin. Dan geardde “min bearráša luopmui” oassálaste oktiibuot vihtta bearráša, Eanodagas, Anáris, Avvilis ja Haukipudas. Luopmu báikin lei válljejuvvon Kalajoki Kylpylähotelli Sani Os.

Marianne
SámiSoster rs lei bálkádan mánáid dikšumi Marianne Ketola

 

 

 

 

 

 

 
Luomu áigge mis lei kylpyläs álddis- ja sávdnjeossodat sihke hotella WelMed-vuoibmesále friddja geavahusas. Kylpylä bálvalusaid geavaheapmi lei aktiivvalaš ja mánát lokte áiggi earanomaš bures čáziš. Lassiin buohkain lei vejolašvuohta geavahit Day Spa dikšun-ossodaga ja vuoktačuohpan bálvalusaid iezaš goasttádusain.
Bearrášiidde ledje ordnen earalágan stoahkamat olgun ja sierra vel mánáidde stoahkanbottut, ahte váhnemat besse oassálastit váhnemiidde oaivilduvvon logaldallamiidde. Ja mii buot suohttaseammos nu mii beasaimme fiellogoađi dollagáddis steiket márffi ja návddašiid midjiide nu oahpes dilis.

Kalajoki 4PolkuV__8A44

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 
Guovtti eahketbeaivve mis ledje sámegielat giehtaduodjebájiid maid ordnii SámiSoster rs, duddjoimme náhkkis ja sistis risko- šelggona. Bargobádji láganis oktasaš eahketdoalus lei vejolašvuohta ieš plánet ja duddjot šelggona válmmasiin dehe beare boahtit humadit ja ságastallat sihke gáfestallat.

Kalajoki 7
Buđaldit risko-šelggona
Kalajoki 1
Kalajoki mearragáddi

Dan geardásaš luopmobáikki, Kalajoki Kylpylähotelli Sani Os lei bearrášiid mielaš beare guhkkiin, go geahča davviguovllus, min guovllu bearrášiidde Roavvenjarga livčči muttát mátkii geahčen ja gávppašeapmi nai ollašuvvali.
Borramus gal lei juohkesoartáš, buorre ja doarvai ja hotealla lanjat ledje čorgadat ja muđuige lei ráfalaš báiki bearrášiidde leahket. Ja earanomaš buorre lei olgun vánddardit. Olggos mearragáddai ledje ráhkađan máŋggaid kilomettarid pitkosmuoraid maid mielde lei vejolasvuohta vázziid, mánnávounna hoiggadit ja maiddai sihkkelastit. Mearragáddis vázziin lei geahčalanveara, sahttá veardidit duoddaris vanddardeabmai nu baljjis ja nu friddja ja goitotge nu earalagan.
Kalajoki bearášluomus odjon bearrášiin buori máhčahusa, ja sii ledje duhtavaččat bearášluopmui ollisládjat, sii besse oahpásmuvvat oddá, suohtas olbmuidde ja mánát oahpasmuvve eara mánáiguin. Dego ovtta máhcahusas muitaledje, jus mánát loaktet bures áiggi, rávisolbmot loaktet. Ordnejeaddjiidde dearvvuođat: sápmelaš mánnábearrášat dárbbašit dakkar deaivvadan báikit, gos deaivvađit eara sámi mánnábearrášiiguin sámiguovllus ja sámiguovllu olggobealde ja dehaleamos mii lea, nu doppe gos beassa geavahit sámágiela ja gullát dan. Mis lei suohtas, ja áigi dušše hurggihi ja ollu galggai geargat ja unnánaš govat..

Heahtás 21.10.2014
Saara