OKTASAŠBARGU GIRKKUIN NANOSMUVVÁ JA STÁĐÁSMUVVÁ

Sámi álbmotbeaivve 6.2. vuolláičállojuvvui Anára sámegirkkus historjjálaš oktasašbargosoahpamuš. Soahpamuša oassebeallin leat Suoma evaŋgelaš-luteralaš girkku Oulu bismagotti duopmokapihttal ja SámiSoster searvi.

Min searvi, SámiSoster ja girku, erenoamážit Oulu bismagoddi ja sámeguovllu searvegottit leat bargan máŋggabealat oktasašbarggu juo guhkit áigge, muhto dáinna oktasašbargosoahpamušain mii hálidit nannet, čiekŋudit ja stáđásmahttit oktasašbarggumet. Soahpamuš láhčá midjiide buoret vejolašvuođaid ollašuhttit eanet plánejuvvon ja bistevaš oktasašbarggu.

Soahpamuš lea rápmasoahpamuš, mii galljet dihkkáda oktasašbarggu bálgá. Oktasašbarggu konkreahtalaš sisdoalus šihttojuvvo jahkásaš ráđđádallamiin. Soahpamuš guoská geavatlaš oktasašbarggu ja dat dahkkojuvvo min searvvi doaibmasurggiin.

Min searvvi doaibma lea oalle viiddis ja máŋggabealat nu ahte barggut gal lea áibbas doarvái. Dákko bokte hálidan goittot namuhit muhtin lagašáiggi dehaleamos oktasašbarggu surggiid, mat čatnasit lávga girkku diakoniijabargui. Vuosttas dain lea oasálašvuođa nannen ja lasiheapmi. . Ovdal sámi servodagas lei vuohkin doaibmat ja bargat ovttas joavkun beaivválaš eallimis. Dán mii ovttas –jurddašanvuogis atnui dehalažžan dat, ahte buot servoša lahtut oassálastet beaivválaš doaimmaide. Sámi vuohkái gulai maiddái atnit servoša siste fuola guhtet guoimmistis nu ahte oktage ii duvdiluvvon olggobeallai. SámiSoster figgá oasistis ealáskahttit dán árbevirolaš jurddašanvuogi ja heivehit dan otnábeaivve diliide. Dán bargui gullá erenoamážit ng. vuollegaš šielmmá doaimmaid lasiheapmi sihke sierralágan oasálašvuođa ja buresbirgema doarju dáhpáhusaid lágideapmi. Vuollegaš šielmmá doaimmain oaivvildan buotlágan geavatlaš doaimmaid, mat leat olbmuid lahka sin juohkebeaivválaš eallimis ja maidda sin lea álki searvat. Oasálašvuođa lasiheamin mii bastit ovddalgihtii eastit oasehisvuođa ja oktovuođa lassáneami sihke nannet sámiid oktiigullevašvuođa ja identiteahta.

Nubbi dehalaš bargosuorgi lea easttadeaddji bearašbargu. Dat oaivvilda doaimmaid, maid mihttomearrin lea ovddalgihtii eastit váttisvuođaid čuožžileami. Ođđa sosiálafuolahuslága guovddáš mihttomearrin lea vuoruhit easttadeaddji doaimmaid maŋŋelgihtii ollašuhtton doaimmaid sajis figgamuššan bissehit áiggil váttisvuođaid čuožžileami. Dát oaivvilda eandalitge bearašbarggu vuoruheami ja bearrašiidda oaivvilduvvon ruoktobálvalusaid lasiheami. Ođđa láhka deattuha maiddái vuollegaš šielmmá bálvalusaid dehalašvuođa. Sosiálafuolahuslágas mearriduvvon bálvalusaid lágideapmi lea dieđusge gielddaid ovddasvástádusas, muhto maiddái servviin lea sadji lága ollašuhttimis. Searvvit dego SámiSoster sáhttet lágidit máŋggalágan vuollegaš šielmmá doaimmaid, maid láhka ii geatnegahte gielddaid ordnet. Min searvi ollašuhttá lunddolaččat easttideaddji bearašbarggu sámi bearrašiid gaskavuođas ja sámi birrasis. Dan barggus berre váldot vuhtii sihke giellagažaldagat ja maiddái sámekultuvrra erenoamášvuohta. Go sámi mánáin, nuorain ja nuorra bearrašiin stuorra eanetlohku ássá sámeguovllu olggobealde galgá dán duođalaš dili váldit vuhtii doaimmaid plánedettiin ja lágidettiin.

Goalmmát dehalaš áššin hálidan namuhit vel barggu sámi boarrásiid buresbirgema buorrin. Dát doaibma čuohcá erenoamážit sámeguvlui daningo eanetlohku sámi boarrásiin ássá ja eallá sámeguovllus. SámiSoster doarju sámi boarrásiid oasálašvuođa ja oassálastima iežas servoša doaimmaide, sin iehčanas eallima ja doaibmannávccaid sihke earenoamážit sin vejolašvuođaid eallit árvvusatnon ja buorre eallima iežas oahpes giella- ja kulturbirrasis.

Mii SámiSosteris váldit mielas vuostá evttohusaid áššiin, maid galggašii váldit ovdan šiehtadettiin girkuin geavatlaš oktasašbarggus.

Anáris 20.2.2015
Juha Guttorm
doaibmajođiheaddji