Árbevirolaš ealáhusat

Sámit leat árbevirolaččat hárjehan máŋggaid sierra ealáhusaid ja ealáhusat leat čatnasan sápmelaš luonddulagaš ja luonddu gudnejahtti eallinvuohkái. Sierra sápmelašjoavkkut leat hárjehan sierra ealáhusaid, sierra ássanguovlluin ja -birrasiin. Suoma vuođđolága mielde sámiid árbevirolaš ealáhusat leat boazodoallu, guollebivdu ja meahccebivdu. Sámedikki mielde árbevirolaš ealáhusaide gullet maiddái ovdalis máinnašuvvon ealáhusaid lassin čoaggin ja duodji. (Sámediggi 2015).

Boazodoallu lea čuđiid jagiid boares, sohkabuolvvas nubbái árbejuvvon ealáhus ja
árbevirolaš eallinvuohki. Boazodoalus lea mearkkašahtti rolla sámekultuvrra doalaheaddjin ja sápmelaš identitehta ja kultureatnama huksejeaddjin. Árvalusa mielde, boazodoallu lea gárggiidan unnahámát goddebivddus. Vehážiid mielde ealáhus viiddui nomáda boazodoallun. Nomáda boazodollui gulai johtin, birastahtti luonddu ja jahkodatjohtima čuovvun. Boazu mearridii olbmo johtimis ja ássamis; badjesápmelaččat johte ealu fárus siseatnamis mearragáddái ja ruovttoluotta jagiáiggiid ja bohccuid ritmmas. Suomas 1800-logu ođđa rádjeordnedeamit dagahedje bohccuid meari uhccáneami ja loahpas johtti eallinvuogi ja nomáda boazodoalu nohkama. (Lehtola 1997).

Sápmelaš boazodoallu čuovvu ainge jahkodatjohtima ja luonddu ritmma. Sápmelaš
boazodoallu vuođđuduvvá bohccuid guođoheapmái viiddis luondduguovlluin, muhto
eatnamat geavahuvvojit seastevaččat. Guohtoneatnamiid bistevaš geavaheapmi leage
guovddáš oasis sápmelaš boazodoalus ja ulbmilin lea, ahte dat ii vahágahtte luonddu. Dát sihkkarastojuvvo nu, ahte badjesápmelaččat molsot guohtoneatnamiid dárbbu mielde ja earuhit dálve- ja geasseguohtoneatnamiid nuppiineaset (Aikio 2013).

Bohcco ja boazodoalu dehálašvuođas muitalii – ja muitala ainge – dat, ahte badjesápmelaččat ávkkástallet bohcco ollásit. Boazu lea leamašan dehálaš fievru ovdal
mohtorgielkkáid. Bohccos ávkkástallojuvvojit borramuššan bierggu lassin maiddái
siskilušat. Bohcconáhki adnojuvvo sihke duodjemateriálan ja atnubiergasiin. Dávttis ja
čoarvvis fas sáhttá ráhkadit sihke atnubiergasiid ja dáiddadujiid.

Boazodoallu lea ainge sámekultuvrra guovddáš oassi, vaikko dán áigge dušše sullii
viđátoassi sápmelaččain oamasta bohccuid. Vádjit goalmmádas Suoma boazoeaiggádiin ássá Sámis ja oba Suoma eallibohccuin Sámis leat sullii 41%. Suomas boazodoallu vuođđuduvvá boazodoalloláhkii, man mielde boazodoallu hárjehuvvo bálggosortnega vuođul. Bálggus lea boazodoalu hálddahuslaš ja guovlluguovdasaš ovttadat (Angeli 2013).

Nubbi mearkkašahtti sápmelaččaid árbevirolaš ealáhus lea guollebivdu. Guollebivdu lea leamašan váldoealáhus Deanuleagi ja Anárjávrri birrasa guolástansámiide. Erenomážit luossabivdu lea mearkkašahtti ealáhus ja kultuvrra oassi Deanuleagi čázádaga sámiide. Luossa adnojuvvo buot deháleamos luondduriggodahkan: dat ainge sihke biebmá ja buktá áigáiboađu ovdamearkka dihte Ohcejot guovllu sámiide. Árbevirolaš bivdinhámit leat ovdamearkka dihte iešguđetlágán buođut, fierbmebivdu ja golgadeapmi. (Pieski 2013.) Maiddái anáraččaide guollebivdu lea leamašan váldoealáhus. Anáraččat leat guolástan váldoáššis Anárjávrris, muhto maiddái Anára guovllu jogain. Dábálaš bivdoguolit leat leamašan soavvil, hávga, vuskkon ja čuovža. (Siida, Anarâš 2015.)

Duodji lea maiddái sápmelaččaid árbevirolaš ealáhus. Dolin duodji lei dárkkuhuvvon
árgabeaivvi dárbbuide, muhto maŋŋá dasa leat laktojuvvon maiddái estetihkalaš bealit. Sámekultuvrii mihtilmas nana luondduoktavuohta oidno maiddái duojis, dasgo
duodjemateriálat leat skáhppojuvvon luonddus seastevaččat. Sámeduodji lea erenomáš
dovddus das, ahte duojit leat fiidnát hábmejuvvon ja hervejuvvon.

Árbevirolaš duodjemateriálat leat ovdamearkka dihte muorra, dego soahki, beahci ja
guossa. Muoras ráhkaduvvojit earret eará niibenađat, guvssit ja eará atnulihtit ja fatnasat. Dábáleamos duodjemateriálat leat goittotge bohcconáhkki, bohccoduollji, dákti ja čoarvi. Náhkis sáhttá goarrut earret eará gápmagiid ja lávkkaid ja dávttiin fas ráhkadit ovdamearkka dihte niibenađaid ja dohpaid. Maiddái láđđi, silki, golli ja silba leat árbevirolaš duodjemateriálat. Láđis gorrojuvvojit sámegávttit ja earát sámegárvvut, silkkis fas liidni, mii geavahuvvo sámegávttiin. Gollis ja silbbas ráhkaduvvojit čiŋat, dego riskkut ja boalut, muhto maiddái lihtit dego juhkanlihtit ja basttet.

Dálá áigge duodji ii leat dárkkuhuvvon dušše beare iežas geavahussii ja árgga dárbbuide, muhto maiddái vuovdinláhkái. Nuorra duojárat ovttastahttet roahkkadit ođđa ja boares, árbevirolaš sámeduoji ja modearna váikkuhusaid. Ovdamearkka dihte gávttit gorrojuvvojit dálá áigge earáge materiálain go dušše beare láđis.

Sámeduoji suodjalit gálvomearkkain, man ulbmilin lea duođaštit duoji eaktivuođa ja čájehit, ahte duodji lea ainge ealli sápmelaš árbevierru. Mearkka eaktuda, ahte duodji galgá leat ráhkaduvvon boares árbevieru ja boares málliid mielde. Ođđa duddjon- ja atninvuogit eai goittotge eastte mearkka geavaheami. Sámi Duodji -gálvomearkkain ii merkejuvvo dakkár buvtta, mii lea dárkkuhuvvon mátkemuitun, ja mas ii leat árbevirolaš geavahanulbmil. (Sáme Duodji 2015).

Lassidiehtu:

Fáttá birra eará sajiin: girjjit ja artihkkalat
Aikio, Antti 2013: Saamelaisen poronhoidon oikeus suojasta maankäytössä. Teoksessa
Päivi Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras-Elävä ympäristö. Saamelainen
kulttuuriympäristöohjelma. 226–227.

Aikio, Maria Sofia 2005: Deanu- ja Ohcejohlegiid kulturinventeren: loahpparapoarta.
Tenon- ja Utsjoenlaaksojen kulttuuri-inventointi: loppuraportti.

Aikio-Puoskari Ulla, Magga Päivi 2010: Kylä kulttuurien risteyksessä. Artikkelikokoelma
Vuotson saamelaisista. Vuohču Sámiid Searvin 40-vuotisjuhlakirja.

Angeli, Maaren 2013: Saamelaisalueen poronhoito. Teoksessa Päivi Magga & Eija
Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö. Saamelainen kulttuuriympäristöohjelma s.150–153.

Helander, Elina 2013: Tenon kullepyynti osana vanhaa siidajärjestystä. Teoksessa Päivi
Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö. Saamelainen
kulttuuriympäristöohjelma. s. 135–136.

Hirvonen, Vuokko 2013: Luonnonkäytöstä käsitöiden raaka-aineena. Teoksessa Päivi
Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö. Saamelainen
kulttuuriympäristöohjelma. s. 144–146.

Huuskonen, Marjut 2004: Stuora-Jovnnan ladut. Tenonsaamelaisten
ympäristökertomusten maailmat.

Jefremoff, Irja 2001: Varriistâllâm. Inarinsaamelaisten vuotuismuutto.

Lehtola, Veli-Pekka 1997: Saamelaiset – Historia, yhteiskunta, taide. s. 23–27 ja s. 114-115.

Länsman, Anni-Siiri 2004: Väärtisuhteet Lapin matkailussa: kulttuurianalyysi suomalaisten ja saamelaisten kohtaamisesta.

Magga, Anne Maria 2012: Pedot – monimuotoisen luonnon osa vai saamelaisen
poronhoidon voimattomuuden symboli? Petokäsitykset ja diskurssit saamelaisten
poronhoitajien ja suurpetojen suojelua ajavan diskurssikoalition välisessä petokiistassa
vuosina 2010–2011.
 Linkki pro gradu tutkimukseen:  http://www.oulu.fi/giellagas/tiedostot/Gradut/Anne-Maria%20Magga/Anne-
Maria%20Magga%20gradu.pdf

Magga, Päivi 2013: Vesistörakentamisen vaikutukset saamelaiskulttuuriin. Teoksessa
Päivi Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö. Saamelainen
kulttuuriympäristöohjelma. s. 196–197.

Magga, Päivi 2010: Vuomaselkä – poroaidallinen kulttuuriperintöä. Kylä kulttuurien
risteyksessä. Artikkelikokoelma Vuotson saamelaisista. 

Magga, Ristenrauna 2013: Veaján bures boazodoalus. Selvitys poronhoitajien
työhyvinvoinnin edistämisen ongelmista saamelaisalueella.
 Linkki julkaisuun:
http://www.samisoster.fi/wp-content/uploads/2014/09/Veajan-bures-boazodoalus-.SamiSoster-ry-2013-pdf.pdf

Magga, Sigga-Marja 2012: Saamelainen käsityö duodji kansallisen identiteetin
rakentajana
. Teoksessa Veli-Pekka Lehtola, Ulla Piela & Hanna Snellman
(toim.) Saamenmaa. Kulttuuritieteellisiä näkökulmia. s. 216–225.

Magga, Sigga-Marja 2018: Saamelainen käsityö yhtenäisyyden rakentajana, Duodjin normit ja brändit.
Linkki väitöskirjaan: http://jultika.oulu.fi/files/isbn9789526220697.pdf

Niska, Leena 2007: Porotutkimus tänään: Raportti monitieteisen porotutkimuksen
näkökulmista.

Nuorgam, Piia 2009: Duodjin eli saamelaisen käsityön oikeudellinen suoja perinteisenä
kulttuuri-ilmaisuna.

Pieski, Pentti 2013: Tenon kalastus – Pyyntipaikkojen ja saaliin jakaminen. Teoksessa
Päivi Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö. Saamelainen
kulttuuriympäristöohjelma. 137–139.

Saijets, Mika (2005): Boazonamahusat. Leksikála semantihkalaš guorahallan bohcco
ahke-, sohkabealle-, guolga- ja čoarvenamahusain Báišduoddara bálgosis
.

Sámi Duodji ry 2010: Suomen saamelaispuvut.

Solbakk, Aage 2003: Joddu: Deanu luossabivdohistorjá – bivdobiergasat – doahpagat.