Sápmelaš muitobuohcci árgabeaivvi doarjja

SámiSoster rs Muittohallat- Sápmelaš muitobuohcci árgabeaivvi doarjja -prošeavtta
ulbmilin lea doarjut ja nannet sápmelaš muitobuhcciid oppalaš doaibmannávccaid ja
virkuivuođa ja doarjut maiddái muitobuohcci lagašolbmuid. Prošeakta sisdoallá aktiiva
doaimma, mii lea lágiduvvon sámi vuogi mielde. Figgamuššan lea nannet sápmelaš
ahkeolbmuid ja muitobuhcciid buresbirgejumi, oasálašvuođa ja divrras eallima ja dahkat vejolažžan sin orruma ruovttus nu guhká go vejolaš.

Prošeakta lea ovddidan kultursensitiiva bargovugiid, doaibmanmálliid ja -biergasiid
sápmelaš muitobuhcciid ja sin lagašolbmuid veahkkin. Dáid vugiid sáhttá atnit ávkin
maiddái ruovttudikšumis, bálvalanássamis ja dikšun- dahje fuolahanbálvalusas.
SámiSostera Muittohallat -prošeakta lea ovddidan vugiid, mat dorjot sámegielat
muitobuhcciid eallinkvalitehta ja buresbirgejumi. Eaktodáhtolaš ruoktogalledanbargu,
muitobargobájit, joavkodoaimmat ja sámekultuvrii vuođđuduvvi materiála álkidahttet
muitobuhcciid ja sin lagašolbmuid árgga.

Sámegillii gulahallan beaivválaččat ja sámi vuogi mielde eallin váikkuhit ahkeolbmuid
buresbirgejupmái. Dehálaš áššiid birra ságastallan eatnigillii seailluha ahkeolbmo
vuoiŋŋalaš virkuivuođa. Sápmelaš ahkeolbmuid bálvalandárbbu árvvoštallamis lea
dehálaš dovdat sin sierradárbbuid. Sámegielat bálvalusaid divttis oktavuođa kultuvrii galgá váldit vuhtii ruokto- ja lágádusdivššus ja maiddái bálvalanássamis. Ruovttus ássama dahket vejolažžan dušše doarvái buorit bálvalanollisvuođat, main vuhttojit ahkeolbmo individuála resurssat.

Muitobuozalmasat hehttejit ruovttus birgema, vuolidit almmolaččat doaibmannávccaid ja lasihit bálvalusaid dárbbu álggos rabas- ja maŋŋá lágádusbálvalusain. Sápmelaš
muitobuhcciide sámegiella, sámiid árbevierut ja dábit jna. leat erenomáš dehálaččat.
Muitobuohccit ja sin lagašbiras dárbbašit sosiála doarjaga ja aktiverema, vai sis livčče
návccat orrut ruovttus nu guhká go vejolaš. Guhkes gaskkaid ja hárvvet ássojuvvon
guovlluid dihte sosiála doaimmaide oassálastin gáibida dávjá sierraordnedallamiid, mat
sáhttet orrut nu birgemeahttumat, ahte orru álkit báhcit ruoktot. Dát fas lasiha
oapmahašdivššáriid váibama ja olgguštuvvama. Sosiála doarjaga lassin, oapmahaččat
dárbbašit dieđu buohccái ja dikšungaskavuhtii laktáseaddji áššiin ja árgga álkidahtti
biergasiin, muhto maiddái sin iežaset veadjimii laktáseaddji áššiin.

Dalle go ovddidit kultursensitiiva bargovugiid sápmelaš ahkeolbmuid árgga doarjjan, galget vuolggasadjin leat olbmo iežas návccat, gievravuođat ja eallinvásáhus, ja dan lassin gálgá giddet fuomášumi sámeservoša nannemii. Ná sierra doaibmanvugiin ja ássanbálvalusaid ollašuhttimis sáhttá atnit ávkin sohkabuolvvaid gaskasaš gulahallama ja ovttaseallima. Ná sáhttá maiddái doarjut ahkeolbmuid orruma ruovttus guhkit áigge, geahpidit ahkeolbmuid oktonasvuođa ja nannet sin doaibmannávccaid.

Bálvalusbuvttadeaddji geatnegasvuohta lea oahpistit bargiid kultursensitiiva bargamii.
Ođđa bargi berrešii juo barggu álggus áddet, ahte sápmelaš ahkeolmmoš lea
boarrásiidbarggu áššehas, ja ahte sutnje gullá divrras eallin sámi vuogi mielde.
Ahkeolmmoš sáhttá luohttit dasa, ahte bargi fuomáša su dárbbuid. Áššehas dárbbaša
bargi veahki vai bastá áddet ja doalahit iežas identitehta ja mugova. Bálvalanássan- ja lágádusdikšunbálvalusain galgá váldit vuhtii dan, mo sápmelaš lea ovdal eallán, mat ledje su dárbbut dalle ja mat leat su dárbbut dál.

Muitobuhcciid lassáneami geažil ahkeolbmo vuoigatvuođalaš sajádaga ja
ovttaveardásašvuođa guoski jearaldagat šaddet maiddái ain deháleabbon.
Muitobuozalmasaid diagnoserenvugiin galggašii vuhttot olbmo iežas giella, kultuvra ja
servodat. Teasttaid dadjanvuogit ja konteavsttat leat dávjá apmasat, eaige teasttaid
dahkkit vealttakeahttá ádde jearaldagaid.

Muittohallat – Sápmelaš muitobuohcci árgabeaivvi doarjja -prošeavtta doaimma
vuolggasadjin leat olbmo iežas návccat, gievravuođat, eallinvásáhus ja oainnut su iežas
árggas. Prošeavttas sápmelaš jahkodatjohtu-kaleandaris, sámegielas, luondduoktavuođas ja luonddu sierra elemeanttain, doaimmalašvuođas, sápmelaš muitalusain, sámegielat musihkas, erenomážit vuoiŋŋalaš musihkas, árbevirolaš ealáhusaide laktáseaddji bargguin, duojis ja searvvušvuođas lea stuorra mearkkašupmi.

Muittohallat -prošeavttas, dego muđuidge sápmelaš veahkkedoaimma ja bálvalusaid
ovddideamis, lea dehálaš muitit kultuvrra máŋggahámátvuođa ja rievdama. Sámekultuvra, dego earáge kultuvrrat, čohkiida almmolaš ja ovttalágán iešvuođain, ja báikkálaččat ja áiggálaččat sierranan iešvuođain. Giella, árvvut, norbmat, jurddašanvuogit ja iešguđetlágán kultuvrralaš institušuvnnat rivdet hihtásit.

Sápmelaš muitobuhcciid ja sin bearrašiid doarjumis gielas lea stuorra mearkkašupmi.
Ahkeolbmot leat čalmmustahttán iežas giela mearkkašumi doaimmas. “Lea dorvvolaš
hállat váttisge áššiid birra, go diehtá, ahte áddehallá”. Sámegielat sápmelaččain
stuorámus oassi lea oahppan suomagiela easka nubbin dahje goalmmát giellan, nuba
ahkeolbmos ja erenomážit muitobuohccis vuosttamužžan ohppojuvvon, gievrramus giella báhcá dávjá su áidna giellan. Gielas lea stuorra mearkkašupmi ii dušše olbmuid gaskasaš gulahallamis, muhto maiddái musihkas, lávlagiin ja erenomážit sámegielat vuoiŋŋalaš musihkas. Sápmelaš musihkka leage mearkkašahtti resursa. Maiddái sámenamma lea erenomáš dehálaš, ja juohkehaš, guhte dikšu ja fuolaha sápmelaš muitobuohccis, galggašii čielggadit olbmo sámenama.

Sámekultuvrii gullá gievra muitalankultuvra. Earret eará mánáid bajásgeassimis
geavahuvvon muitalusat, iešguđetlágán báikkiide, lundui ja luonddu fenomenaide,
bargguide ja árbevieruide, sápmelaš mytologiijai dahje olbmuide laktáseaddji muitalusat leat sirdašuvvan njálmmálaš diehtun sohkabuolvvas nubbái. Muitalusat ja muittašeapmi leat dehálaš resurssat. Dain lea stuorra rolla maiddái sohkabuolvabarggus. Muitaleapmái laktásit guovddášlaččat maiddái govat ja luonddumateriálat. Sagastallama ja muitaleami veahkeneavvun leat ráhkaduvvon sámekultuvrii vuođđuduvvi muittašankoarttat.

Doaimmalašvuohta ja luondduoktavuohta laktásit čavgadit sámekultuvrii ja leat dehálaš
oassi sápmelačča árgga. Dat veajuiduhttet muitobuhcciid ja sin lagašolbmuid. Vaikko
muitobuozalmas livččiige ovdánan, luondu, dan buot elemeanttat, jienat, hájat, dálkkit,
šattut, čáhci jna. dorjot olbmo árgga ja dán prošeavtta doaimma. Nu maiddái dolla lea
dehálaš ja veajuiduhtti elemeanta, leahan dolla álo gullan sámiid árgabeaivái ruovttus ja
luonddus ealáhussii laktáseaddji bargguin. Eallit ee. boazobeana aktivere, danne go
beana lea leamašan boazodoalus veahkkin ja das lea galgan fuolahit.

Sámiid árbevirolaš ealáhusat ja olles servoša eallin leat čadnojuvvon lundui ja jagiáiggiid jahkodatjohtui. SámiSostera vásáhusaid mielde luondu ja jahkodatjohtu leat dehálaččat muitobuohcci árggas ja láhttemis, dasgo dat leat álo, juo mánnávuođa rájes, stivren su eallima. Muittohallat -prošeavttas sámiid bargguin dego guolásteamis, bargoneavvuin, boazodoalus, duojis ja dan materiálain, biktasiin ja borramušas, báikenamain ja sierra báikkiide laktáseaddji bargguin sierra jagiáiggiin jna. lea stuorra mearkkašupmi.

Searvvušvuohta, bearaš- ja fuolkegaskavuođat leat dehálaš oassi sámeservoša. Dat ellet
ain ja dain leat sihke buorre ja fuones bealit. Bearraša ja soga fuolaheapmi eastá
návccahis fulkkiid olgguštuvvama, muhto nuppe dáfus bearraša ja soga jávohuvvan eastá váttisvuođaid gieđahallama. Bearraša dahje fuolkki váttisvuođaid geahččalit nu guhká go vejolaš čiehkat dahje dikšut soga siste olggobealat veahki haga. Muittohallat -prošeavttas searvvušvuohta lea leamašan positiiva resursa, mii lea ovddidan sámeservoša oassálastima ja oasálašvuođa muitobuhcciid doarjumis. Searvvušlaš doaibma doarju prošeavtta čuozáhatjoavkku, muhto maiddái ovddida sohkabuolvabarggu ollašuhttima ja positiiva jurddašanvugiid ovdáneami.

Sámedikki siidduin gávdno SaKaste – Sápmelaččaid sosiála- ja dearvvašvuođabálvalusaid ovddidanráhkadus -prošeavtta ja PaKaste – Davviguovllu Kaste Sápmelaš boarrásiidbarggu bargoneavvolođá.
Liŋka: https://www.samediggi.fi/wp-content/uploads/materiaalit/saamvanhustyontyokalup.pdf