Luondduoktavuohta

Sámekultuvrii lea mihtilmas nana ja lagas luonddugaskavuohta ja -oktavuohta ja viiddis
luonddudovdámuš. Sápmelaš máilmmigova mielde olmmoš eallá ovttas luondduin.
Luondu lea mearkkašan sápmelaččaide ruovttu ja ealáhusa, dat lea leamašan uksa
mannanáigái, muhto seammás luonddu mearkkain leat einnostan boahtteáiggi. Luondu lea dávjá stivren ovdamearkka dihte sámiid árbevirolaš ealáhusaid hárjeheami ja sámit leatgedávjá vuogáiduvvan luonddu ritmii.

Luonddu birrajohtin váikkuha ain sámiid árgabeaivái. Sámekultuvrras árbevirolaš barggut juohkásit jagiáiggiid mielde ja mánu birrajohtin lea dehálaš oassi sápmelaš árbevieru. Ovdamearkka dihte boaldinmuorat njeidojuvvojit álgogeasis, láđasmánu áigge, goas dat leat goikásat ja čavgadat. Mánu birrajohtin stivre maiddái gámasuinniid čuohppama borgemánus. Bargoritma čuovvu boazodoalu áigodagaid ja dasa gulli bargguid. Giđđageassái gullet misiid riegádeapmi, sistti (bohcco duollji, mii lea leamašan dálvvi muohttaga vuolde) meaidin, osttuid viežžan meahcis ja osttu vuoššan ja bohccoduljiid osten ja meaidin. Duddjon gáibida olu čuovgga, nuba biktasiid goarrun ja maiddái dujiid materiálaid skáhppon gullet geassái. Čakčagease luondu ja olmmoš ráhkkaneaba dálvái, nuba guolásteapmi, murjen, dálvebiktasiid goarrun, čakčanjuovvan ja boaldinmuoraid smávven gullet čakčii. Dálvi lea bohccuid rátkináigi, ja dalle oba bearaš vuolgá bigálussii. Doppe sáhttá ádjánit beaivvi dahje vahku.

Jahkodatjohtin, fárren ássanguovllus nubbái jagiáiggiid mielde, lea leamašan dábálaš
ássanmálle sápmelaččaide. Jahkodatjohtin lea maiddái dorjon sámiid vuogi geavahit ja
atnit ávkin luonddu seastevaččat; luonddus váldit dušše dan, mii lea vealtameahttun,
dasgo sápmelaš eallinvuohki vuođđuduvvá luondduriggodagaid ođasmuvvamii. Birrasa
ođasmuvvan lea sápmelaččaide vealtameahttun, dasgo buot sápmelaččaid árbevirolaš
ealáhusat leat sorjavaččat luonddus. Buorit ovdamearkkat jahkodatjođus leat
badjesápmelaččaid dálve- ja geasseguohtunortnet, mii dorvvasta guohtuneatnamiid
lunddolaš ođasmuvvama ja uhcánaš gollama ja guolástansápmelaččaid bivdinvuogit, mat eai nuppástuhtte guollenáli.

Sámekultuvrii laktása maiddái luonddu ávnnasmeahttun ja oaidnemeahttun olli: sámiid
birastahtti lundui laktásit máŋggat muitalusat ja oskumušat, mat leat sirdásan
sohkabuolvvas nubbái njálmmálaš árbediehtun. Lundui laktáseaddji muitalusaid ja
oskumušaid máttut leat sápmelaš mytologiijas ja boares luondduoskkus. Sápmelaččaid
nana luondduoktavuođas ja luonddu mearkkašumis muitala maiddái dat, ahte sámegielas leat čuđiid mielde luonddu ja dan albmonemiid govvideaddji sánit. Ovdamearkka dihte muohttaga govvideaddji sánit gávdnojit sámegielas čuođit.

Fáttá birra eará sajiin: girjjit ja artihkkalat

Aikio, Aimo 2013: Luonnontuntemus luonnonvarojen käytön perustana. Teoksessa Päivi
Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö. Saamelainen
kulttuuriympäristöohjelma. 142–143.

Aikio-Puoskari Ulla, Magga Päivi 2010: Kylä kulttuurien risteyksessä. Artikkelikokoelma
Vuotson saamelaisista. Vuohču Sámiid Searvin 40-vuotisjuhlakirja.

Harlin, Eeva-Kristiina & Lehtola, Veli-Pekka 2007: Saamelaisalueen 10 000 vuotta
arkeologin näkökulmasta. Peurakuopista kirkkokenttiin. 

Huuskonen, Marjut 2004: Stuora-Jovnnan ladut. Tenonsaamelaisten
ympäristökertomusten maailmat.

Jefremoff, Irja 2013: Varriminen eli muutto talvipaikasta kesäpaikkaan: Työtä ja
vapautta.
 Teoksessa Päivi Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö.
Saamelainen kulttuuriympäristöohjelma. 76–77.

Labba Ellenanne: Veahkki – saamelainen vanhustyö. Teoksessa SàmiSoster ry 2010: Bálgá nala– Kulttuurisia erityispiirteitä etsimässä.

Lehtola, Veli-Pekka (toim.) 2003: Inari – Aanaar. Inarin historia jääkaudesta nykypäivään.

Lehtola, Veli-Pekka 2000: Yhdistyvä Saamenmaa. Teoksessa Jukka Pennanen & Klemetti
Näkkäläjärvi (toim.) Siiddastallan.

Lehtola, Teuvo 2001: Saamelainen perintö. Kustannus-Puntsi

Olthuis, Marja-Liisa 2010: Inarinsaamen kasvinnimityö. Teoksessa Sirkka Saarinen, Kirsti
Siitonen ja Tanja Vaittinen (toim.) Sanoista kirjakieliin. Juhlakirja Kaisa Häkkiselle 17.
marraskuuta 2010. Linkki artikkeliin: http://www.sgr.fi/sust/sust259/sust259_olthuis.pdf

Pennanen, Jukka & Näkkäläjärvi, Klemetti (toim.) 2000: Siiddastallan – Siidoista kyliin.
Luontosidonnainen saamelaiskulttuuri ja sen muuttuminen
.

Seurujärvi-Kari, Irja 2000: Beaivvi mánát. Saamelaisten juuret ja nykyaika.

Turi, Johan 1910: Muitalus sámiid birra.

Helander-Renvall, Elina & Markkula Inkeri 2011: Luonnon monimuotoisuus ja saamelaiset.
Biologista monimuotoisuutta koskevan artikla 8(j):n toimeenpanoa tukeva selvitys Suomen Saamelaisalueella
.

Valkonen, Jarno 2008: Saamelainen luontosuhde. Käytännölliset ja kertomukselliset
ulottuvuudet
.

Vuolab-Lohi, Kaarina 2013: Paikannimet kertovat ympäristön käytöstä. Teoksessa Päivi Magga & Eija Ojanlatva (toim.) Ealli Biras – Elävä ympäristö. Saamelainen
kulttuuriympäristöohjelma. 120–121.

Äikäs, Tiina 2009: Máttut – Máddagat.

Äikäs, Tiina 2011: Rantakiviltä tuntureille- Pyhät paikat saamelaisten rituaalisessa
maisemassa
.