Dearvvuođat Gáregasnjárggas

Korona-karanteena lea bissehan maid Muittohallat-prošeavtta doaimmaid Gáregasnjárgga gilidálus. Mis leat leamašan doppe deaivvadeamit ahkeolbmuide guktii vahkkus, vuossárgga ja gaskavahkku dii 10-14 gaskkas. Vuossárgga Sámi Soster lea fállan liegga borramuša ja gaskavahkku mis lea leamašan suohkatbeaivi. Lea leamašan somá leat ovttas ja deaivvadit earáiguin.

Dál go ii leat vejolaš vel deaivvadit lea buorre muittašit maid mii leat geargan bargat dán dálvve áigge.

Máinnastanárbevierru lea deháláš ja juohke háve mii leatge beassan gullat muhtun máidnasiid ja fearániid dán guovllu báikkiid ja olbmuid birra. Dan lassin máidnasiid birra lea midjiide fitnan muitaleamen Hansa Ristena Kerttu, Kerttu Vuolab. Leat beassan oahpásmuvvat maiddái su čállin girjjiide ja beassan maid stoahkat árbevirolaš stohkosiid ovttas beaiveruovttu mánáiguin.

Gulahallangiellan mis lea sámegiella. Leat ohcan ovttas sániid ja daid mearkašumiid, mot geasge ja goasge lei dáhpin dadjat dahje muhtun ášši gohčodit dahje makkár dadjanvuogit leat ain.

Leat ohcan maid lávlagiid ja luđiid sániid ja plánan lei fitnat lávlumin min ránnjadálus muhtun beaivve omd. Oahpahtii Hansa, H.A. Guttorma Gussavuordi lávlaga. Dál fertet mii vuordit buorit áiggiid dan plána ollašuhttimii.

Muitašeapmi lea oassi min doaimmain. Leat muittašan ee. ásodatáiggiid, skuvlavieruid, oktasasaš gilvohallamiid Kárášjot´skuvllain, heastaáiggiid, gárdun- ja oagguntuvrraid, olbmuid geat leat eallán ja váikkuhan dán guovllus.

Leat maid oahpásmuvvan earálágan govva-arkiivaide ja gávdnan doppe dievva oahpes olbmuid. Gii lea geange fuolki ja makkár sohkamuorat ja sohkagirjjit mis gávdnojit. Fuolkevuohta leage álo nu somás ságastallanfáddá mis. Sáhttá geavvat dienu, ahte duddjodettiin go álgá earáid menddo guldalit, leage fáhca gođđin mannan vehá endorii.

Eat mii leat beare muitašan dološ áiggiid, baicce mii leat oahpásmuvvan maid dálá áigge vejolašvuođaide. Mii leat geahččan sámegielat filmmaid, maid SOG studeanttat leat bargan. Leat maid dutkan Yle Areena ja Yle Sápmi fálaldagaid ja geahččan filmmaid Deanu guolásteamis ja Vuohču rašes dilis go eatnamat báhce čáži vuollái. Leat maid oahpahallan anárašgiela ja nuortalašgiela gáiddusoahpahusa bokte,oahpaimet gal muhtun nummiriid, muhto eat velge muitte mot galggai jearrat ” gos lea hivsset” nuortalašgillii, dat orui menddo váigat.

Mis leat fitnan maid guossit. Ristenrauna ja Anne finaiga muitaleamen Sámi Sostera doaimmain ja beasaimet jearrat áigeguovdilis áššiid sudnos. Mii áiggošeimmet bovdet maid Ohcejoga gieldda ovddasteaddjiid min guossái vai beassat gullat makkár plánat min gielddas leat ahkeolbmuid várás.

Áiggošeimmet maid fitnat oahpásmuvvamin Anáris Sámi Arkiivai, Siida-museai ja Sámediggái ja dieđusge Sámi Sostera Anára doaibmavissui. Tuvrraid birra sáhttit beare niegadit dálá dilis ja vuorddedettiin muittašit min oktasaš deaivvademiid Gáregasnjárgga gilidálus.

Ellet dearvan buohkat ja doaivvu mielde beassat farga fas oaidnalit. Mun gal juo váillahan din ja min deaivvademiid.

Dearvvuođaiguin
Merja Pieski